... minu passis ehk aastaringis.
Põhimõtteliselt pole vist hullu midagi, mõni korts on ja juustes ka kindlasti
värvi all halli, aga seda kõike ma õnneks ise nii väga ei märka – mõttemaailma
on kohati ikka nagu 25, ja seda eriti siis, kui toimuvad meie lustakad
koolipäevad ja nalja saab nabani. Jah, suures plaanis on kõik sama. Aga, miskit
on siiski muutunud. Ma ei ole enam mingi draamakuninganna, ehk igasugu mõttetud
suhteid ma ei lahka ja ei tähtsusta üle. Ega ma seda ilmselt ka nooremana nii
väga ei teinud, aga küllap veidi siiski. Ma ei torma enam uisa-päisa pea ees
tundmatusse, ikka kaalun ja kahtlen. Eks
mingi tasakaal on saabunud, mida vist nimetatakse küpsuseks. Üks tuttav naine
ükskord ütles, et kui meeldib küpsetada ja aiatöö, siis need on kindlad märgid
küpsusest. Mulle meeldib neid viimati nimetatuid teha küll ja omalt poolt
lisaksin ka käsitöö, mis on kindel pühendumise ja kannatlikkuse märk.
Kui nooremana oli sõna "terviseks" rohkem sõnakõlks, siis nüüd
võtad seda kõike rohkem tõsiselt. Mina isegi nii
tõsiselt, et olen ka oma käsitöise istumise ja nokitsemise sunnitud veidi ümber
korraldama.
Ikka liikumine ja veel kord liikumine hakkab essaks tõusma.
Ja alles siis väikesed nokitsused, kui need päeva mahuvad, aga õnneks siiski
mahuvad.
Vastu suve ei ole vist kõige õigem aeg teha helkureid, aga ega siis
nii väga vale ka ei ole. Ka meie suveöödes on veidike pimedat aega ja sellisel
juhul on enda nähtavaks tegemine ikka äärmiselt vajalik. Tänaseks päevaks on mul
need helkurid juba laiali jagatud, et mu head ja kallid ikka nähtavad oleksid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar