Miks minust ei saanud õmblejat

Ema unistas, et minust saaks rätsep. Aga ei saanud. Kui ühte mõtet maast madalast leelotama hakata, siis puberteetik kohe kindlasti peab tegema risti vastupidi. Mina õppisin hoopis põllumeheks. Mitte küll nagu Kiir omal ajal, aga mõte jääb suht samaks – ega õigelt põllumeest minust ka ei tulnud. Küll aga oleks ehk õige rätsep tulnud, kui ema nõuandeid kuulda oleks võtnud. See, et kunagi pole hilja, on vast küll õige, aga…. Võib-olla ongi minu järgmine õpiprojekt – õmblemiskursused, mine tea.

Igatahes, esmalt valmistasin õmblusmasinat ette, et tal oma uues ümbrises oleks nurgas ilusam konutada või siis enam mitte-konutada. Seni on ta saanud minu juures nii harva tööd, kuid võimalus, et hakkab paremini minema, on alati olemas.
Õmblusmasina katte õmblemiseks läks käiku üks vana veidi-kortsuriidest seelik ja kunagi heegeldatud ovaalne motiividest linik, mille jagasin kaheks pooleks.

Igatahes, ehk hakkab ka nüüd mulle endale õmblusmasin rohkem silma ja leian tarvidust teda rohkem kasutada.