Koduküla rannas

Esimene koolinädal on siu-vipsti tegusalt mööda läinud. Isegi esimesed õppimised on õpitud. Seekord sain teada, mis on huumus. Lapsega on hea koos õppida, saab kaks kärbest ühe hoobiga - mina targemaks ja laps ka.

Kalendrisuvi kestab veel ja minu jaoks ei ole suvi korda läinud kui ma ei ole koduküla rannas ära käinud. Sellel aastal kujunes sedamoodi, et terve suve jooksul ma millegipärast ei jõudnud sinna. Küll aga oli see tore päev eile. Isegi  paljajalu kõndimiseks oli vesi parajalt soe. Nii ma siis kõndisin inimtühjal rannal ja mind kummitas ja jääbki kummitama vist "Curly Stringi" lugu Kaugel külas. Minul sellist lugu nagu laulus,  ei ole, sest mina elasin selles külas, kus oli pidu ja teised noored. Aga koduküla rannas sai käidud üsna sageli. Kuigi olid mul pidevalt täita kodused ülesanded: jänesed, sead sööta, peenrad rohida, sai sageli  neile söök veidi varem ette vistatud, peenrad rohimata jäetud ja ikka mindud, sest seal olid teised noored ja lõbus. 
Mõnikord näib, et see oli nagu eile...

 Kauges külas, vanaema juures,
elasin kord, kogu suve.
Vanaema ja mu armas vanaisa,
aga noorel neiul, neist ei piisa.

Jooksen randa, koduküla randa,
et saada pruuniks, teiseks juuniks.
Võtan kaasa, reketid ja maki, kuid
Rannas on vaid üks võrku paikav papi.

Kauges külas, teisi näinud pole veel.
Tühi rand ja nõmmeliivatee.

Siin ei ole, pangaautomaati,
on vaid naati, palju naati.
Pole noori, pole ühtki poodi.
Miski pole, linna moodi

Jooksen randa, koduküla randa,
et saada pruuniks, teiseks juuniks.
Siis on pidu, teise küla pidu
Seal on noored, teised noored

Siin kauges külas, teisi näinud pole veel
Tühi rand ja nõmmeliivatee.

Korraks vaatan, seljataha veel
Tühi rand ja nõmmeliivatee (2x)