Mul
on üks tuttav koduperenaine, kes meie hiljutises vestluses mainis, et vähemalt
täna läheb päev kiirest, kuna tal on miskit väikest kodutööd teha. Loomulikult
on tore, kui inimesel on midagi teha, aga mind jäi painama sõna „vähemalt läheb
kiiresti“. Miks peaks tahtma, et päev läheks kiiresti? Nagunii läheb ta
tegelikult ühesuguse tempoga, vahe on ainult selles, mida sa selle päevaga ette
võtad. Mina tunnen hinges rahulolu siis, kui ma olen päevajooksul midagi saanud
midagi ära teha, ükskõik kas siis enda või teiste jaoks; või olen kusagil
käinud, millest on jäänud positiivsed mälestused. Ma ei tee midagi sellepärast,
et päev kiiremini läheks. Nii palju ilusaid ja toredaid asju on kogeda, näha,
teha, et mitte kuidagi ei taha, et midagi kiiruga edasi ja mööda läheks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar