Untsuläinud naabrituvastus

Olen siin ennegi hädaldanud olukorra üle, kus naaber ei tunne naabrit ning kogukonnal pole ühtset vaimu. Meil see täpselt nii on. Saan aru küll, et minagi võiksin selle vaimu tekitaja olla, aga … minus on liiga palju kartusi. Suurim neist, äkki ei tule keegi minu mõttega kaasa, on peamiseks takistuseks, sest sellisel juhul ma tunneksin end halvasti, ja halvasti ma end tunda ei taha. 

Aga ma vähemalt ponnistasin nägemaks lähimat naabrimeest, keda minu silm veel siiani näinud ei ole. Kahjuks läks aga seegi ettevõtmine vett vedama.  Nimelt tekkis olukord, kus mul oli reaalselt võimalus „asja“ teha, kuid hr naabrit polnud kodus ja see „asi“ muutus ka kiiresti „mitteasjaks“. Nüüd pean ootama uut põhjust sinna minemiseks. Kas tema ka põhjusi otsib, et „asja“ teha, pole teada. Eks see otsib, kes vajadust tunneb. On ju imelik, kui küla poes tuleb mees vastu ja ma ei teagi, et just tema on minu naabrimees, ja ei tea sedagi, kas olen naabrist parem 😄.