Muutused ja suhtumine

Mõnesse päeva mahub niipalju informatsiooni, et seda on raske ära seedida. See informatsioon puudutab üsna olulisi elulisi muudatusi. Nii on, et kui keegi siseneb  turvatsooni ja ampsab või tahab ampsata sealt tükikese, olen häiritud. Üleüldse ajab üks muutus teist taga, ole vaid mees ja katsu sellega hakkama saada. Tooted ja teenused, kõik muutuvad, ja kindlasti inimene ise muutub ka: harjumused, vajadused, oskused – kõik teisenevad. S.o et püüan oma mõtet ka nende muutustega kohandada.

Imelikul kombel muutub pidevalt ka minu toalillede koosseis ja arv. Ning samuti see, kuidas ma neid oma kodus eksponeerin. Kord oli meil lilleredel Daisy. Kui mulle tavaliselt nii ebaolulised asjad nagu lilleredeli nimi, meelde ei jää, siis millegipärast see Daisy jäi pealuusse kinni. Sest ühel päeval võttis see Daisy kätte ja kukkus lihtsalt ümber. Muidugi võite ette kujutada, milline tagajärg sellel oli: killud ja muld ja lillelehed risti-rästi. Aga hea et niigi läits, klaaslauast maandus see kupatus õige vähe mööda.

Siis olen lihtsalt riiuliäärtele ja aknalaudadele oma lillekesi asetanud. Kuni, mingil hetkel tundus jälle, et nii ei ole lilledele ikka kõige parem. Igatahes, kui ma viimati mõtlesin oma lillemajanduse peale, tuli meelde, et meil on garaažis täiesti kobe euro-alus, millest võiks saada lillelaud. Töö käik käis siis nii: minul mõeldud ning soov mehele delegeeritud, mehel soov kuulda võetud ning rattad ja üks klotsikiht lisatud. Nii et nüüd ongi lilledel oma lauake olemas. Mina olen rahul! S.t lillelauaga olen rahul. Muud muutused on suhtumise küsimus ja hetkel veel suhtuda ei oska.