Aprill

*Kellad said kõik keeratud, aga see va üks jäi ootele. Igatahes oli mul õhtul üks koosistumine. Tuttav helistas, mina sain aru nii, et ta tuletas mulle meelde seda kokkusaamist ning toimetasin rahumeeles edasi. Kui aga Midsommeris mõrvar välja ilmus, siis sain aru, et appi, kell ei olegi 17, on 18.  Mõrvar ilmub ju alati filmi lõpus. Ja nii ma toast välja tormasin. Tasub ikka krimkasid jälgida. Hilinesin paar minutit.

.Katsekartulid on mullas. Panin nad pottidesse ja kasvuhoonesse lootusega varakult värsket mugulat maitsta. Olen palju aastaid jaanipäeval mõelnud, et miks ma ei pannud. Aga nüüd siis saan patsutada endale õlale.

. Sel aastal viisime sünnipäeva soovid hooldushaiglasse. Tal oli hea meel. Imelik oli öelda palju õnne sünnipäevaks, sest seda õnne ju enam ei paista, aga küllap ka seegi, et lähedased käisid, et tal oli kedagi oodata, on õnn. Tähistasime siiski isekeskis burksi restorani ja koduse saunaga.

*Sain eriti varajased lilled. Vist ilusa ilma puhul. Ja siis on üle pika aja jooga. Loodan, et ma roostes ei ole.

. Taevas oli õhtul nii ilus roosade triipudega, kuid kuniks vahetasin tossud kummikute vastu, et minna metsa kasemahla tooma, oli see ilu läinud. Üürike on mõnikord see õnn ja ilu. Kiisu aga saatis mind minu teekonnal, turnides lepapuudel. Tema on osav ja õnneks ei ole ta ajutine rõõm ja ilu.

.Igal õhtul on miskit, täna oli dokfilm Leelo Tunglast. Filmi nii armsast inimesest soovisin kindlasti näha, on mul ju isiklik armas kokkupuude olnud ning tema luule on fantastiline. Tema  olek ja ka looming paneb kuidagi heldima, ning ka kurbade teemade taga on alati killuke helgust. Tuleb tõdeda, et Leelo on vanaks jäänud, kõnelemise jõud ei olnud enam tugev, aga see sära ja sarm on tal ikkagi alles. Film mulle meeldis, võib olla oleks võidud veelgi tema loomingusse süveneda ning sellega seoseid luua. Aga siiski oli ilus õhtu.

.Ilmateade küll ütles,  aga selline lumekiht oli ikkagi üllatus. Meil suvekummid all ja puha, aga otsustasime ikkagi kodukülla minna, sest sünnipäev ja pole ammu käinud. Tee kodukülla on pea alati nagu safaril oleks. Haned kükitasid lumisel põllul, nende kõrvalt tõusis sookurgede seltskond lendu, kiivitajad otsisid asfaldilt soojust ning ühel teejupil suhtlesid omavahel jänes ja vares. Vähemalt tunne neid kahte vaadates oli selline.  Me muidugi neid häirisime ja vares tõusis lendu ning jänks pani plagama. Aga lapsed olid asjalikud ja oli tore. Tädike oli viletsamaks jäänud ning kodkandis majade aknad tühjemaks. Ülejäänud päev oli armsalt kodune. Panin seemneid mulda , sõtkusin tainast  ning tulemus tuli hää, nii ei ole see iga kord. Inspireeris Kesade pesa uus vlog,  Tuuli ja Arbo Jaapanis ning õhtune film. Kui nii mõelda,  siis lahke see maailm.

.Ikka lumine veel. Käsisin metsateel kodusesse lillepotti sinililli hankimas, sain isegi lume sees sumada.. Mõne arvates kindlasti kasutu töö see lillede metsst väljakaevamine ja koju vedamine, aga mind teevad küll kodused väikesed asjad rõõmsaks. Seda enam, et välja arvatud meie reis, olen üsna kodune olnud, vähemalt paar nädalat juba, Minu puhul natuke harjumatu. Kuid pea juba haub midagi ja pere kiitis heaks. Nii et on taas, mida oodata. Õhtust Ivalot ootasin ka. See kiskus nüüd nii põnevaks, et kahtlen kas suudan järgmise pühapäevani järge oodata. Lihtsalt rahutuks tegevalt põneva koha peal jäi pooleli.

.Prouad tulid mind üllatama. Kuigi et jaa, pisut vara, aga neile klappis ja mulle ka siis.

Töö tuletab õppimist meelde ja kutsus koolituma. Läksin üsna rõõmuga, sest pole kaua sellises vormis midagi omandanud. Teekond pealinna raamatut lugedes läks üllatavalt ruttu.  Ka koolituspäev oli tempokas, aga  kasutegur ja algteadmised ei õigusta küll seda eesmärki. Vähemalt see kord.  Õnneks jõudsin minuti täpsusega bussile. Enne suutsin takerduda vihmavarjuga sõrmusesse. Sõrmusel üks väike tühi koht kujukese vahel ja seal vupsas läbi vihmavarju traat. Käi või mööda tänavat, kinnine vihmavari tolknemas sõrme küljes. Õnneks sain kätte.

. Nüüd tundub, et algselt mõeldud sõbranjed tulla ei saa. Aga vähemalt põrandaliistud said paika. Sõbrannad tulevad, oli tõsine motivvator J

.Läksin metsa mahlapuu juurde ustav kiisuke sabas. Oli teine nii möllavas meeleolus, et turnis mööda peenikesi lepapuid. Mulle mulje avaldamise tuhinas ronis siis kõrge-kõrge puu otsa, kust allatulek oli vaat et probleem.  Kutsu või päästjad. Õnneks pärast mitmeid kordi proovimist keeras tagumise otsa ette ja tagurdas alla. Jõudsin juba muretsema hakata.

.Ma ei tea miks, aga selle aasta sünnipäeva õnnesoovid laekuvad riburadapidi.  Esimene saabus kuu aega varem, siis nädal varem ning tänane päev varem, sest äkki ta homme unustab.

.Minu kõnniringid on nii unarusse jäänud, aga täna selle aja võtsin. Luigepaar oli kohal, pardid pladistasid roos ja varsakabjad õitsevad. Kahmasin kaasa kaseoksi, küllap jõuab kimp siis ka lihavõtteks lehtida.

.Tegelikult ma ei oodanud kedagi, sest mina tööl,  ilm ilus ja kõige lähematele olin soovi kokku saamiseks edastanud. Õnneks on inimesi, kellel meeles mõlkusin ja nii oli see aastaringi täitumise päev ikka kordi parem . Mõtlesin küll, et kui ei olegi kedagi,  siis on see ka ok, aga sai ju palju parem.

.Koristamise tuur on peal. Tööjuures tegin suurt sorteeringut ja kodus jätkasin. Veeretan heegeldamise niite ja untsu läinud heegeldisi edasi ja tagasi,  tavaliselt topin kappi tagasi lootusega. Tegin südame kõvaks, kui ma neid nii paarkümmend aastat pole vajanud,  siis aidaa. Natuke vajab veel see süda kõvanemist.

.Eriline udune hommik. Tilk tõrva sellesse oli mõrva tunnistajaks olemine. Meie kiisu rappis lindu. Kas tal aru pole peas, ju mõne hiire ikka leiaks. Maas on mügri auke, neid elukaid võiks ju küll hävitada. Aga ei, tema valib linnukese. Õhtul juba hiir suus, väga töökas kass. Ilmselt perenaisesse,  2h taimi pikeeritud nagu niuhti. Seda ikka pärast 8h tööpäeva ja 1h köögitoimkonda.  Patsutan endale õlale.

.Ootasin lapsi koju ja valmistasin ette kõige noorematele aaretejahi mängu, sestap jäid põrandad pesemata ning kook küpsetamata.  Siiski pean mängu olulisemaks. Hommikul läksime kodukülla ja taluloomaaeda kitsekesi ja jänkusid vaatama.  Nostalgilsed rajad, hing kuidagi tahab seda tunnet,  et taas näha. Paljugi on muutunud,  aga samas ikkagi palju on ka meeles. Õhtul tegime grilli ja mängisime muna mängu. Oli imetore päev. Hoian seda päeva mõtetes. Täna on sellest melust väsimus, aga eks ongi puhkamise päev.

.Aiatööd juba hüüavad. Miskit olen ju teinud, aga see on vaid pisku olnud . Lohutan end, et on taas vihmane ja aega vast on veel.

.Fb tabas Von Focki filmi massipsühhoos.  Ma filmi ei vaata  aga mingi aimdus on olemas. Lasin end hoopis AI-l joonistada. Tegi mind liiga vanaks, kui seda mainisin   siis parandas viga. Aga üldiselt sain oma uues vanuses esimese soodushinna.  Esialgu küll mõistatasin kas k.a on mulle, aga otsustasin et on.

.Oli taas Tallinna sõita, valisin bussiga mineku, kuidagi muretum ja mõttekam. Loe või tuku, tegin mõlemat. Lugesin Ehinit, mõtlesin maast ja ilmast ning kuulasin lähemalistujate folkloori. Kellelgi oli rebane murdnud 6 kana. Korraks käis peast läbi ka mõte, et ma oma läpakat kenasti hoian ja bussi ei jäta, mida ma muidugi tegin. Ei olnudki nii muretu sõit. Aga kogen ikka seda inmkonna paremat poolt, üks teise bussi juht aitas.

.Hommik nagu ikka, kohv ja võileib ning mõtlesin,  et teen mõned kõnnitiirud ümber krundi, no nii liikumise pärast,  sest tööl väga pingelist liikumist pole. Andsin endale lubaduse olla sportlikum. Kummikuid jalga toppides mõtlesin,  et need head pole, natuke raske jalga suruda ja otsustasin pakkuda tütrele. Aga märja rohu sisse nendega läksin ja nad maksid mulle kohe kätte. Libastusin,  kukkusin ja sain haiget. Üsna varst sain aru, et õige oleks emosse minna. Sain elu esimese kipsi ja kargud.  Sellist elus esimest kogemust ei oodanud, aga hea et niigi läks. Ju siis mingi kõrgem nõuab puhkust mulle. Ja kuuseisust on ka nii üks kui teine rääkinud.  Mis seal ikka  raamatuvirn on mul kõrge ja kudum ka pooleli.

.Ütleme nii,  et diivan on üsna väsitav, roiutab see rullimine siin. Samas teeb olukord ka leidlikuks.  Kargud aitavad vajalikke asju õngitseda,  üleõlakott neid vedada ja õnneks sportlik vorm ka kõige hullem pole. Ja maapeal on hullemaid probleeme. 

´Öökülmad kimbutavad,  olen taimekesed kõik kasvuhoonesse vedanud ja öödeks kattelooritanud. Õigemini mees looritas,  ma ju puudega. Täna lomberdasin õue  ja kontrllisin olukorda kasvuhoones, kõik oli ok. Väga isutas aias kaevama ja rohima,  aga no keeruline. Mõne lible tõmbasin ühe jala peal seistes  ja komberdasin tuppa tagasi. Õnneks on külm. See lohutab.

.Saan vist nüüd paremini aru neist memmekestest,  kes rätik peas, prill ninal ja kepp käes osutavad ühele ja teisele tööle ning kontrolliva pilguga saadavad töö tegijat, et kas ikka saab tehtud kõik nii kuis peab. Igatahes tänasel õuetiirul kurvastas võilillede rohkus lillepeenras, kaevamata peenraääred, mõned püsikud tahtsin ümberistutada.  Aga õnneks oli ilm ilus,  võrkkiik kiigutas kenasti ja raamat väga hea.  P,s sai muru sel aastal essat korda niidetud. Nende võilillede probleemi üle pean veel mõtisklema.

.Telefoni digitaalsisukasutamise teataja teatas, et olen tarbinud sisu poole rohkem kui varem. See on nüüd küll kaks kokku: liikumisvõime piiratus ja digisõltuvus. Natuke see kasutamise rohkus ehmatas ka.  Nüüd komberdasin õue, tõin rabarbereid ja tegin hooaja esimese kisselli. Lõpetasin paar pooleli olevat käsitöö projekti ja  katsun hoida näpud eemale telefonist.