Kollane nagu päike...

... on minu hiljuti kootud kampsik. Sinna sisse on kootud need tunded, millest olen osa saanud viimastel nädalatel teleri vahendusel ja mis on mind kuidagi eriliselt puudutanud. Ehk siis jalgpall ja laulu - tantsupidu. Jalgpall kõlas nagu muusika. Kõik need emotsioonid, kõik olid ehtsad ja kirglikud. Pisarateni välja. Väga võimas. Saksamaa võidu üle oli hea meel.
Aga laulupeo suhtes tundsin esimest korda kahjutunnet, et ma ei saanud sellest kohapeal osa. Hetk, mil Eri Klas andis oma taktikepi üle, puudutas vist kõiki. Kõigeks on oma aeg.

Aga kudumist endast. Ma ei olnud kunagi käinud Pärnus asuvas uuskasutuskeskuses. Aga mõni aeg tagasi viisin lapse kinno ja ise mõtlesin mööda poode sel ajal kolada. Sain seda rahulikult üksinda teha, sest on ju  teada  valehäbi põdeva varateismelise eelistused. Kui muidu poed on ok, siis kaltsukasse ta ometi ei tule. Mina aga sattusin huvitavale leiule - päikesekollase lõngahunnikule. Lugesin tokkid kokku,  sai 8. Üks vanem naine jäi neid ka minuga koos harutama, aga kuna mina olin essa, siis pidi ta kahjutundega nentima, et hiljaks jäi. Väike kahtluseuss hinges (ei tea mis ka maksavad) suundusin kassasse. Selgus, et ei maksagi peaaegu mitte kui midagi, ainult 30 senti ühe tokki eest. Lõngas on 40% puuvilla, 29% linast ja 31% akrüüli, selline pehme ja veidi struktuurne. Kudumise vardaid soovitus oli nr 3 ja tegemist on Marks & Kattens Fiori lõngaga.
Kudumine oli taas puhas rõõm. Ääred heegeldasin üle. Ja sai selline suviselt mõnus kudum.
Esimene kandmise katsetus ka tehtud.