Usun, et 1.september on eriline päev kõigile, ka neile, kel
kooliga otsest pistmist ei olegi. Meie
oleme veel seotud pesapoja kaudu, kel
algas ka uus algus uue kooli näol. Igatahes oli valmidus minekuks täna täitsa olemas,
minul valmisolek teda saata ja toetada alati olemas. Õhtul ootab pidulik
õpikute katmise protseduur, mis näeb vast välja nii nagu koguaeg, mina voldin
paberit ja tema kirjutab. Selles mõttes ei midagi uut.
Uus kool oli aga endalgi põnev uudistada. Kuna aktusele ma
ei läinud, sest mitte kellegi teise nii suure poisi ema seal ei ole, siis
jälgisin mängu eemalt. Lapsi saalis sisse ja välja igasuguseid, enamus
pidulikult riides, osad siiski mitte. Tüdrukud on enamasti alati ilusad,
sätitud-lakitud-ehitud. Poistega on lugu teine, kuid minu imestuseks oli neis
häbiväärsetes ülikondades isegi uskumatult palju noori. Meil nõustuti särgi ja
kingadega, viikareid ei hakanud isegi peale sundima.
Eilne vihikute-pliiatsite ostmise tuur aga päädis sellega,
et koju jõudes oli mul kotis ka see
alus, mille peale klient raha paneb. Ise nagu ei teagi, et mul selline komme
küljes on, et asju nagu nii muuseas iseenesest omastan. Aga kotis ta mul oli ja ma loodan, et selline
ajameelsus kuubis minu uueks alguseks ei ole. Igatahes naersime pisarateni ja
selgus, et mees saab selle veel täna kauplusele tagastada. Mina katsun olla
tähelepanelikum ja vaadaku müüjad ka tähelepanelikumalt ning oldagu valmis, et isegi
sellisele vidinale võib olla vargaid, kasvõi neid, kes kogemata varastavad :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar