Midagi reaalset

Male mängu õppisin selgeks lapsena, kes õpetas, ei mäleta. Küllap jäi külge vanemalt vennalt, sest eks toona õppisid üldse lapsed asju vanematelt lastelt. Kes neile omakorda õpetas, ei tea. Muidugi õpetasid ema-isa ka, aga mingid asjad kandusid küll nagu iseenesest üle suurematelt väiksematele, nagu ka riided ja mänguasjad. Kodus hiljaaegu asju sorteerides hakkas silma malemäng ja mulle tundus, et oma pesamunale ma küll ei ole seda mängu õpetanud. Igatahes nüüd oleme mitmed õhtud malet mänginud. Tuleb öelda, et päris võhik ta siiski ei olnud, selgus, et internetis on ta midagi siiski mänginud ja käigudki enam-vähem selged. Ega minagi mingi suur mängija ei ole, lihtsalt tean käike, kuid ettemõtlemisoskust nii väga ei ole.  Šahh ja matt on küllalt kiired tulema ja kaotaja olen ikka mina oma tähelepanematusega. Vaatamata kaotusele on rõõm siiski minu poolel – me suudame teha ka midagi reaalset, mitte ainult youtube, minecrafti, transfomice ja mida veel….