Taimedest

Entusiastlikke ja ma-tean-mida-tahan inimesi ma ei jõua ära imestada ja imetleda. Ma tean, et ma ise ei ole selline. Võib olla mõne silmis mõnes mõttes olen ka, aga tegelikult ei ole mul mitte kunagi ühte kindlat sihti ja tegutsemissuunda, mina olen pigem kompott erinevatest tegevusaladest ja tuule suund mõjutab seda kompotti ka. Kusjuures paljud neist tegevusaladest on ka alles kavatsemisel. Igatahes käisime Tamme talu ürdiaias. Sealne perenaine kasvatab erinevaid ürte, küll maitse, lõhna, ravi ja dekoratiivsuse eesmärgil. Ta teab neist kõike: nimesid, maitseomadusi, raviomadusi, päritolu, s.t kõike, mida ühe taime kohta teada annab. Vaatasin, kuulasin ja imetlesin, et vau – вот это даа. Ilus oli seal aias ka ja veel ilusam oli tema lopsakate taimedega õu. Maitsesime kooki ja hummust, taimi ka muidugi. Kusjuures sain mitu tarkusetera kõrva taha, ja mis on mul siiani meeles. Taimi ostsin samuti, vaid paar isendit. Õnneks oli mõistus ikka kaasas, sest sellise töökuse ja entusiasmi nägemine oleks võinud vabalt minult kaine mõistuse röövida. Seletused lisandusid samuti ostudele, aga mälu on nõrk, taimenimesid ei märganud pildistada ja nüüd ma ei tea, mida ma endale koju vedasin. Igatahes tegelen nende tuvastamisega.

Ma ei tea, kas on mind mõjutanud minu taimefanaatikust tütred ja tahan olla nende moodi, või on kõik vastupidi, kuid minu lillemajandusse on rännanud mitu uut taime. Kusjuures kuklapoolelt tõin ka seemneid koju. Nende seemnekeste juures olen ma kõige suuremas õhinas, sest mul ei ole õrna aimugi, millised peaksid väljanägema kängurukäpa võrsed. Igatahes midagi tärkas, palju ühesuguseid kõrsi ja üks teistsugune taim. Olen nad nüüdseks kõik pikeerinud ja iga taimekese oma potti pannud. Taimed on kenasti kasvanud, aga ma ei ole ikkagi kindel mida ma kasvatan. Karta on, et see üksik on harilik ohakas, kui nii, siis on temagi üsna dekoratiivne. Need kõrrekesed võivad olla kängurukäpad aga võivad olla täiesti tavaline muru. Hoian nii pöialt, et nad ikka esimesed oleksid, muidu on ikka väga veider kasta ja nunnutada kõige tavalisemat heinrohtu. Minu kuklapoole laps ütleb, et tema imetleb igal hommikul tund aega oma taimi. Mina imetlen oma kõrsi ja lootusega. Loodan, et see lootus mind alt ei vea.

Kas käpp või muru, veel ei tea :)

Käpp või ohakas, ka ei tea :)

Terve Eesti aga ootab ja loodab vihma. Natuke oli, ühel öösel. Eks ta oli abiks küll, aga oodanuks kohe padukat. Sest põllulapike näeb kehvake välja.