Augusti sumedad ööd on saabunud. Õnneks on soe ja mõnus õues, ning seda
sumedust olen sisse ahminud mitmel õhtul. Istun oma võrkkiiges, loen ja koon
ning kuulan tuulekella vaikset tilinat. Selles suhtes olen õnneseen, et meil on
selline idüll oma kodust võtta. Eks ma olen ikka rõõmus küll ja kui on võimalus
rõõmustada, siis ma seda oma rõõmu ka väljendan. Sest minu eluloogika ütleb, et
külva head, külva rõõmu, küllap peegeldub see mingil viisil ka tagasi. Muidugi
võib see loogika ka alt vedada või teistele tüütuks muutuda. Kuigi ma vähemalt
enda arvates ei ole oma kiidulauluga mitte liiale läinud. Muidugi võib ka nii
olla, et mõne inimese kõrvad ei kannata üldse enesekiitmist välja või ei kannata
seda välja, et kellelgi on midagi hästi.
Igatahes on see nagu igaaastane reha ja olen pärast pikalt häiritud oma
ammuste heade tuttavatega aastas korra kokku saades. Seekord oli trehvunks minu
kodus, kust startisime väikesele väljasõidule Haapsallu. Haapsalu on endiselt
mõnus ja hubane linnake. Jalutasime promenaadil, vanalinnas ja einestasime
Müüriääre kohvikus. Kõik must be
kohad käisime läbi ja olime vist rahul. Kõigile meile maitses toit, üks meist
kiitis linna hubasust ja nii see aeg läks. Naastes istusime ka natuke minu
kodus. Aastaga, mil me pole näinud, on meie kodu veidi kasvanud. Valminud on
tore saunamajake koos puhkenurgaga. Olen selle majakese üle südamest rõõmus,
sest minu arvates on see väga hästi õnnestunud, selline hubane ja õdus ja
väike. Värvid on hästi mõnusad ja mis peamine, minu kaasa ise tegi oma kuldsete
kätega. Kutsusin siis külalised sauna puhkenurka, et enne laialiminekut veidi
istuda ja tahtsin neile ka näidata meie uut ehitist. Igatahes lõppes see
sellega, et nad potsatasid maha ja null emotsiooni. Pärast ütlesingi mehele, et
enne saad surnu käest sooja, kui nende käest kiitust.😂
Ma ju tegelikult ei oodanud ülevoolavat kiitust, et oh mis tore ja nii
edasi. Aga üleüldse mitte ühtegi sõna, see on ka tase. See oleks nagu kõndimine
mööda igapäevast trajektoori, kus kõik on tavaline ja enam ei pane ümbrust tähelegi.
Meil on aga terve maja, maja mida aasta tagasi ei olnud. Seda mitte märgata
meie õue jõudes ei ole võimalik. Minu hing oleks rahul ka märkamisega olnud, et
ohoo, teil on uus majake. Aga null
märkamist, null! Igatahes olen pettunud. Tegelikult olin ka eelmisel aastal
pettunud, siis olid teised analoogsed põhjused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar