Inimesi aetakse praegu hulluks hullude pealkirjade, vastikute uudiste ja draamadega. Ühe koroona patseindi käest küsiti, et mis ta tundis, siis ta ütleski, et vist ei tundnud midagi, aga kuna kõik ümberringi kisendab ainult koroonast ja see info on seinast seina, siis on raske orienteeruda ning aju hakkab iseenesest mingit tundmust genereerima. Piirangute pooldajad, vastased, vandenõuteooriad ja muidunaljahambad, kõik tahavad sõna ja iga üks on omamoodi arvamusliider.
Mina maski pooldan. Sellega on küll tülikas, aga mitte
midagi hullu. Panen ikkagi poodi minnes, ka tööl olles maski ette. Imelik on
end küll millegi nähtamatu eest kaitsta J
Kui teaks, mis nägu see va koroona on, siis oleks lihtsam hoiduda. Küllap ta on
individuaalse näoga, kuid ega teda näha
ei soovi küll. Kes soovikski! Nii et õmblesin esimese hirmuga kolm maski. Karta
ju oli, et poest neid esimeses paanikas saada ei ole. Tellisin ka Kingitud elu fondist,
kuid seal on suur tellimise järjekord. Küllap oli ka teistel veel sama loogika,
et teen ühtlasi head ja toetan haigeid. Nüüd on tegelikult valikut ja päris
väikese raha eest olemas päris paljudes poodides.
Aga minu maskid said mustad, sest neid on lihtsam sobitada
ükskõik mis riietusega. Nikerdasin lõike Marika Normeti mudeli järgi ja kulus
nii paar tundi nende õmblemiseks. Ma ei olnud kiire ja ilmselt ei olnud 100%
asja juures ka. Aga oleme terved!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar