Kui hommikul ikka kraanist vesi ei tule on vaat, et
maailmalõpp käes. Selline seis oli täna hommikul. Eks külmataat on oma
vingerpussi mänginud, mis muud. Tähtsad elutoimingud sõltuvad ikka nii
elementaarsest asjadest ja ilma nendeta ju kuidagi ei saa. Või hoopis nii, et
kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab. Eks siis korjasin õuest ( oi kui
külm oli) lund, et mu kiisuke ja kutsuke midagi juua saaksid ja tagavaraks ikka
ka - ehk mõne muu loputamise toimingu kannatab ka ära teha. Igatahes mõistus
häälestas end teisele lainele, et kuis edasi, see tähendab tööle hakkas plaan
B, kelle juurde pesema, kuidas tuppa sooja teen jne.
Nii kaua kui midagi hullu pole, siis minu puhul toimib küll
elufilosoofia - kui ühte ei ole, võta teine ja et asendamatuid asju ei ole. Kui
kodus kapis valendab mingis osas tühjus, näiteks leiva ostmine on kahe silma vahele jäänud, siis küpsetan
pannkooke, midagi ikka on millest midagi teha annab.
Hetkel on aga seis selline, et puhur peab oma ülesannete
kõrgusel olema, sest see plaan B ei ole väga tõenäoliselt pikema prognoosiga kooskõlas.
Igatahes loodan-loodan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar