kolmapäev, 22. jaanuar 2014

Ühe mehe vana on teise mehe uus




Asju on meil palju,
Asju on meil häid…


Aga mõnikord saab asjadest siiski isu täis. Vähemalt selle kampsuni puhul on see nii olnud, kellelgi on isu täis saanud.  Hakatuseks pean mainima, et ma väga suur teiseringi poodide külastaja ei ole. Pole neid asju niipalju vaja ja aega lihtsalt mööda kaltsukaid tustida ka ei jagu või ei ole lihtsalt hoogu üles saanud :D Aga selle kampsuni soetamisel käitusin küll erandlikult  – poodi sattusin juhuslikult ja  kuigi mul seda kampsunit nii väga vaja ei olnud, ometi ostsin. Aga hea oli et ostsin, kuidagi lemmikuks on saanud ja kannan seda üsna sageli, isegi nii sageli, et küünarnukid hakkasid hõredaks jääma :D Selline viledaks kandmine on tegelikult minu puhul küll taotluslikkusest kaugel, sageli ikka paljud esemed saavad enne kui nad üldse mingeid kulumise märke hakkavad näitama,  kapiriiulist eemaldatud uusi mõtteid ootama. No tegelikult kõik materjalid ei kulu ka niimoodi, mõnepuhul sellist ärakandmist on ikka raske teostada.  Selle kampsikuga on mingil seletamatul põhjusel teine lugu, kuna ta  juba nii armsaks on saanud, otsustasin seda pisut heegeldamisega tuunida ehk siis veelkantavaks muuta. Nii et kampsun käib nüüd ikka veel mõned ajad minuga … eks siis vaatame, kus :D
Varrukad said peale lapid :D


Heegeldamiseks kasutasin kodustest varudest tundmatut lõnga, aga eks ta mingi segu ilmselt on.


Taskuääred heegeldasin üle.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar