Aga - ei ole mingit naudingut, kui kodus on tegemata töid. Näiteks korrast ära tuba. Et õndsat olemist tagada, siis kõigepealt möllasin tolmuimeja, -lappide ja harjadega. Siis on ju häiriv, kui pesukorv on täis, egas midagi - pesumasin undama. Ei ole mingit õndsust kui tuba on külm, seega tuli puude ja tuhapotiga tegeleda. Kuna õues tuiskas ja sadas ka veidi lund, siis kippus mõte homsele - vaja vist veidi ka lund lükata, teerajad puhtana hoida. No ja siis oligi juba peaaegu õhtu :D mil sai ikka oma üksinda olemist nautida ka.
Tegin tule kaminasse, valmistasin vahuse kakao, lugesin arvutist toredaid blogisid, kudusin oma juba varem alustatud vesti, jõin pokaali veini ja lugesin Karen Blixeni Talvemuinasjutte. Õhtu pärl oli muidugi Briti telesari Downton Abbey. Selline õnnis õhtu.
Mitte midagi ei saa nautida, kui on häirivaid asju. Ka mugavolemine eeldab veidigi pingutamist ja panustamist. Ja kokkuvõttes oli selline üksinda olemine täiesti okey, kui tead, et üks sinu pereliige on seal ja teine seal, aga igapäevaselt oleks ikka kurb nii olla - kaua sa ikka naudid - tahad ju peale kassi ja koera kellegagi rääkida ka. Ei, üksindus ei ole minu jaoks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar