pühapäev, 2. veebruar 2014

Kui on ja kui ei ole



On kahtepidi häda, kui sul on ja kui sul ei ole. Minul on  liiga palju kangaid. Ilmselt kui ei oleks, siis oleks häda vastupidi :D Sain oma kalli tädi käest hunniku nõukaaegseid sitsikangaid, kõik nii kirju-mirjud ja igat ühte mingi jupike. Tädil on tõepoolest põhjatud kapid, oli ju aeg, mil oli lausa kohustus igat vähegi kõlbulikku riidejuppi osta. Õmblemine ei ole minu meelisteema, ja ikka  sellepärast, et seda tuleb konkreetselt tegema hakata, niisama ikka kõrvale ei viska ja pooleli ei jäta. 

Aga kuna juba nüüd  kangast ju on, siis üritasin neid ikka kuidagi kokku sobitada ja midagi meisterdada. Tekikott on väga vajalik tarbeese, selle valmimiseks sobitasin kahte erineva mustri ja tekstuuriga  kangast omavahel, veidi pitsi abiks ja tekikott on tütrele abiks ikka :D 

Ma saan tegelikult aru, et lapiteki tegijale oleks kangahunnik lausa õnnistuseks, aga hetkel ei ole  minust lapitajat. Aga kuna ma ei taha öelda, et iial ei hakka, siis mine tea, võib ju olla, et ühel päeval hakkan siiski usinasti lappe sättima ja õmblema. Vähemalt ma loodan, et nii saab olema :D

 aili luik: DSCN1819

1 kommentaar:

  1. ma sain ja saan praegugi õmblusvabriku jääke. ja samuti tuleb mul korraliku voodipesukomplekti saamiseks nuputada, meisterdada, kombineerida, aga lõpptulemus jääb nii kena. olen endale kõik voodipesud õmmelnud ja samuti kinkinud komplekte sugulastele ja tuttavatele. edu, head kangast läheb alati vaja! :)

    VastaKustuta