On kahtepidi häda, kui sul on ja kui sul ei ole. Minul
on liiga palju kangaid. Ilmselt kui ei
oleks, siis oleks häda vastupidi :D Sain oma kalli tädi käest hunniku
nõukaaegseid sitsikangaid, kõik nii kirju-mirjud ja igat ühte mingi jupike. Tädil
on tõepoolest põhjatud kapid, oli ju aeg, mil oli lausa kohustus igat vähegi
kõlbulikku riidejuppi osta. Õmblemine ei ole minu meelisteema, ja ikka sellepärast, et seda tuleb konkreetselt
tegema hakata, niisama ikka kõrvale ei viska ja pooleli ei jäta.
Aga kuna juba nüüd kangast ju on, siis üritasin neid ikka kuidagi
kokku sobitada ja midagi meisterdada. Tekikott on väga vajalik tarbeese, selle
valmimiseks sobitasin kahte erineva mustri ja tekstuuriga kangast omavahel, veidi pitsi abiks ja tekikott
on tütrele abiks ikka :D
Ma saan tegelikult aru, et lapiteki tegijale oleks kangahunnik
lausa õnnistuseks, aga hetkel ei ole
minust lapitajat. Aga kuna ma ei taha öelda, et iial ei hakka, siis mine
tea, võib ju olla, et ühel päeval hakkan siiski usinasti lappe sättima ja
õmblema. Vähemalt ma loodan, et nii saab olema :D
ma sain ja saan praegugi õmblusvabriku jääke. ja samuti tuleb mul korraliku voodipesukomplekti saamiseks nuputada, meisterdada, kombineerida, aga lõpptulemus jääb nii kena. olen endale kõik voodipesud õmmelnud ja samuti kinkinud komplekte sugulastele ja tuttavatele. edu, head kangast läheb alati vaja! :)
VastaKustuta