pühapäev, 16. märts 2014

Pühapäevane podisev petukaubaga pada



Kui isetegija kuulutas välja jaanuari toiduaineks oad, siis mulle meenus minu mullune oakasvatamine ja kapinurgas seisvad poetatud oad. Millegipärast ei ole ma kunagi poest ube ostnud, aga kui nad koduses kapis on olemas, siis ei või (ei ole mõistlik) neid sinna igaveseks ajaks seisma jätta. 

Kes teab miks, aga minu aiapidamisel saadavad mind igal aastal ühe või teise teatud vilja uputused. Tunamullu oli selleks kõrvitsad. Tegime kevadel peenraid, mina omad ja lapsel lasin ka erinevaid seemneid maha panna, et temalgi peenrad oleks. Igatahes, selle tagajärjeks oli see, et sügiseks oli meil 30 kõrvitsat, ja seda kõike kasvatas tavaline põld. Eks ma siis käisin ringi ja igale ettejuhtuvale rohkem või vähem tuttavale sokutasin oma kõrvitsat.  Mingi osa loomulikult marineerisin klassikaliselt, aga osa panin ka lihtsalt kas siis riivituna või tükeldatuna sügavkülma. 

Allikas: Internet
Mullu oli selleks uputavaks viljaks aeduba. Minu kallis tädi andis kevadel seemneid ja mina (ei tea, mis ma küll mõtlesin) panin ikka kõik antu mulda ka. Ja siis vastu sügist andisid ju kõik oapõõsad saaki. Osad said muidugi kaunadena korjatud, aga lõpuks sai ka siin mõõt täis ja lasin neil lihtsalt kasvada, kuni oad said täiskasvanuks. Eks siis tuli ilmsiks minu kannatlik pool, kui ma neid poetama hakkasin. Saagiks sain oma paraja kotitäie. Ja nüüd oli paras aeg nende ubadega ometi midagi ette võtta. Kõigepealt ma keetsin need ära (eelnevalt leotatud) ja panin sügavkülma (sealt pärast hea võtta).

Iga perenaine teab ja teeb ühepaja toitu, ja selleks ei ole mingit retsepti vaja ja ega ka koguseid mõõta. Mina panen oma oapatta kokku: kartuli, porgandi, kõrvitsa, oad vm köögivilja, praen hakkliha sibula ja küüslauguga ning lisan selle ka podisevale pajale. Ja siis podisebki, kuni valimis on ilus värviline ühepaja või ühepere söök. Muidugi sobiks sinna ka kaalikas, tomat või mis iganes. 

Ega minu pere mehed ei usu kõrvitsalistesse, kui ikka mainid, et mingi toidu sees on kõrvits või kabatšokk, siis on ninad vingus, nagu kõrvits oleks mingi "roppus" :D. Aga selliselt n.ö peidetuna ühepajatoidu sees ei ole ta isegi nähtav ja kõrvitsal ei ole ka teadupärast mingit spetsiifilist maitset, mis ta eredalt esile tooks, pigem ikka selline massi tekitav täide. Nii et petan nad ära :D

Nii, nüüd olen ka toidust hakanud jutustama. Ei tea, millest ma veel jutustama hakkan ? :D Pildistama sööki ma veel ei ole hakanud, aga mine tea....

1 kommentaar:

  1. Ka mina olen sunnitud oma kõrvitsat toidu sees varjama. Heldus, kui see välja tuleks, et miskit "kahtlast" on lisatud. Saatsin Sulle pisukese tunnustamisauhinna http://www.sewinglady.net/2014/03/omblusmamsli-auhinnatud-blogi.html

    VastaKustuta