Ilma elektrita

Mööda läinud laupäevaks lubati tuuli ja torme. Nii kuidas lubati, nii ka oli, tormituuled viisid elektri ära ja kui majapidamises voolu pole, siis esialgu näib see katastroof. Kui esimene ehmatus on üle elatud, siis hakkab tavaliselt tööle leidlikkus. Mina kaalusin erinevaid variante, et mida teha veel siis, kui vähegi päevavalgust ja otsustasin hakata õmblema. Vana truu vändaga Singer ei vea mind kunagi alt, ka tormid ja tuuled ei kõiguta teda. Nii et õmblesin endale koti. Koti materjaliks on vana-uus mantel. See mantel on tekkinud minu kappi juhuslikult, lihtsalt keegi hea inimene arvas, et tutt uus, made in finland ja äkki mina tahan. Võtsin vastu küll, aga ka toona vaatasin kangast rohkem kui mantlit ise. Nii ta mul kapis aastaid seisis, kuni rookisin välja mõttega, et viin uuskasutuskeskusesse. Tegelikult ei saanud ka selle viimisega hakkama ja kui hoolega mõelda, siis kes sellist suurt ja kossakat mantlit endale soovinukski. Kuid tol ilma elektrita päeval hakkas mul peas idanema üks koti mõte, et mis oleks kui teeks, ja esimene materjal, mis pähe turgatas, oli just see mantel – selline veidike nagu karvane ja mõnusa kalasaba mustriga. Igatahes kotiga olen väga rahul. Kuna päevavalgust on praegusel ajal tõepoolest üürikeseks ajaks, siis jõudsin valmis vuristada vaid koti, vooder jäi paremaid aegu ja uut õmblustuhinat ootama. Väikeseks aktsendiks juurde nikerdasin helkuri, aga seda juba küünlavalgel.

Kell näitas juba päris õhtutunde kui elekter lõpuks taastus. Aegajalt on päris tore, kui keegi sunniviisiliselt sind eemale kisub argimugavustest. Elu näitab, et tegelikult ei jää tegemata suurt midagi ja hoopis saab teha neid asju, mida muidu ei tee. Pidin imestusest pikali kukkuma, kui laps hakkas igavusest puzzlet kokku panema, muidu pole ta seda ammmu teinud ja vaevalt et sellist pilti veel lähiajal näen. Kui ahvid jälle voolu ära võtavad, ehk siis ;)

Pimedal ajal pildistamine nõuab ma ei tea nüüd, kas paremat fotograafi või paremat aparaati. Igatahes pildil paistab koti lukk täiesti sinine, tegelikult oli vast toon kotist erinev ja ei näe välja üldse häiriv. Kotike ise on tavalise keskmise ridiküli mõõtu. Õmblemisel vaatasin oma poest ostetud kotikesi ja tegin nii umbes-täpselt neist kõigist mingit mõtet saades ;)