Jõulusokk
on kapisügavustest välja otsitud ja esimesed päkapikud ka juba käinud. Eelkõige
ikka lapsel. Aga eile õhtul olid päkad ka mind meeles pidanud. Ega ma sinna
sussi sisse ise vaadata ei taibanudki, aga poja oli kuidagi kihevil ja lõpuks
ei suutnud end tagasi hoida ja soovitas mul sussi sisse piiluda. Päkapikud olidki
käinud ja toonud mulle toreda lõhnaküünla. Küll nad teavad, mis mulle meeldib.
Eriti
meeldis mulle aga see (isegi küünlast rohkem), et laps tahtis mulle üllatust
teha ja oma raha eest käis poes ekstra mulle ostmas. See on nii-nii-niiii
armas! Mõnikord näib, et tema mõttemaailma peale oma arvutimängude ja
tehnikavidinate midagi muud ei mahugi, kuid tuleb välja, et see ei ole nii –
mahub ikka küll. Oleme vist õigel teel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar