Olen täheldanud,
et jaanuar on kõikidest teistest kuudest pikem. Aastavahetus oli nii ammu aega
tagasi ja ikka on veel jaanuar. Võib olla annab sellele pikakuu-tundele suht
kodune olemine juurde. Kuna on covid jama, siis peab piisama tööst ja
toidupoest küll. Parem ei võta liigseid riske. Ja kodus on ju hea olla.
Vaatasin
järelvaatamisest „Homme saabub paradiis“, s.o dokfilm prügikastis sorijatest. Mulle
avaldas see film tõesti muljet. Vaevalt, et ma ise oma nina prügikasti pistaks,
aga see äraviskamise kultuur on ikka massiliselt üle-võlli läinud, ja sellest
on siiralt kahju. Need prügihunnikud, kus orgaanika on segunenud plastiga on
liiga üüratud. Mina rumaluke mõtlen, et tootmine võiks käia vajadusepõhiselt,
mitte ületrumpamise või igahinnaeest pakkumise põhiselt. Praegu aga toodetakse
pea kilplaslikult.
Seda maailma mina
suurt ei muuda paremaks. Suuri tegusid ei tee, aga mõne väikese, nii iseenda
pärast, ikka teen. Toitu ma ära ei viska, kui midagi alles jääb, sööb koer.
Kilekotte kasutan korduvalt, purgid-pudelid saavad ka uuskasutatud või siis
rändavad vastavasse konteinerisse. Kõik kõdunev läheb komposti. Pisikesed teod,
aga ehk päästavad maailma kasvõi natukene.
Kodused
nädalavahetused on head ka selleks, et olen suutnud selle jaanuariga teha ära
mitu sellist asja, mille tegemiseks olen hoogu võtnud pea kümme aastat. Näiteks
oli mul päevatekile üks siiluke õmblemata, ja nii ta mul kasutuses oli, ilma
ühe ääresatsita. See jupikese puudumine just ei häirinud ka, aga asi näis
ikkagi lõpetamata ning kogu aeg tiksus ka kuklas, et peaks selle väikese
õmblemise töö ära tegema. No näed, vaid kümme aastat kulus mõtlemisele J Võtsin siis laupäeval käsile ja õmblesin
ühe puuduva volangi ära ja sattusin nii suure õmblemise soone peale, et
tumbakaas sai ka endale uue kuue. Eks seegi oli selline töö, millele olin
pikalt vaadanud, et peaks tegema. Umbes aasta tagasi kudusin tumbale uue kesta
ümber ja tegelikult see kaane-mõte, millest ja kuidas teha, vajaski settimist.
Ja nüüd sai kokku päris kenake mu meelest.
Küllap see, et
meil selline vana tumbotška alles on, on ka kokkuhoiu ja planeedi päästmise
poliitika. Lihtsalt ei ole pidanud vajalikuks seda millegi uuema ja
kaasaegsemaga asendamist. Ja ka see kootub kuub on uuskasutus, lõng on teisel,
võib olla isegi kolmandal ringil. Säästuprojekt missugune. Ja minu maailmas on kuidagi palju parem tunne :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar