*Tore nädal oli, väsimus selle juures on teisejärguline. Vanaema roll on maailma ilusaim roll. Meil oli hiiglama vahva. Iga päev omad tegemised ja pärast õhtujuttu jutustasime veel päeva üle. Täna saatsin oma lapsukese koju, sest tema igatses oma vanemaid. Mina jäin teda igatsema. Kirjutasin emmele ka kiidukirja, sest minu külas käis arukas, naerusuine, rõõmus nelja aastane, kes oskab küsida, laulab nagu linnuke, tantsib nagu liblikas, armastab loomi ja linde, kellega on võimalik kokkuleppeid luua. Ainult puhas rõõm.  

* Omast arust olen istutanud ühte ja teist, aga ikka veel mõned lilled ripakil, ja siis tuleks uus lillepeenar seada, sest meil olid terrassi ehitusega muudatused ning üks nurk jäi tühjaks. Nii need tööd siin kuhjuvad. Aga sellest pole midagi, nagu ütleb minu väikene lapselaps. 

*Sipelgate invasioon, nad trügivad igale poole. 

* Energiafestivalil energiat andvat funktsiooni ei olnud, koju jõudes olin täiesti tühjaks imetud. Võib olla on asi ühes tervisemures, või siis vihmases ilmas, aga 0 tahet. Hädapärasega sain hakkama.  

* Loen raamatut allasurutud naistest.  Minu arvates on läbi ajaloo olnud ka valgete kultuuris, et mees on raha teenija,  naine koduhoidja, ainult et nüüd oleme lisaks ka raha teenimise endale võtnud. Mõnikord on küll tunne, et need kodused tööd suruvad nii peale, et help. Sest tahaks ikka kohati täiuslikkust taga ajada. 24h jääb väheks ilusaks unistuseks: kodu särab kui prillikivi, lilleaed õitseb, köögivili kasvab, söök valmib hommikuks ja õhtuks, koer valdab sadat trikki ja lisaks võiks hobide jaoks aega olla.  Siis ongi nii, et mingeid asju saab poole vinnaga tehtud. Ütlen endale: lase vabaks :) 

* Aga siin ma nüüd olen, värskelt remonditud verandal, saunasoe sees, nina ees jäätisekauss ja kuulan linnulaulu, imetlen aeda, värskelt niidetud muru. Oma kodu. Mis sellest, et suurema osa päevast nokkisin peenraid umbrohust, aga nüüd on ikka rõõm olla.

* Porgandipeenar oli kohati muutunud Lenna-Lauri aiamaaks,  kus umbrohi oli silmini, aga sai asja.  Hilisõhtuni kitkusin. Tuppa tulles tabasin meie veidra kutsa haukumas Lote peale. No on jah imelik olevus,  aga elutu ju. Meil on lõbus.

* Need on need valged ööd, hullutavad igas eas. Raskusi on õigel ajal magama minekuga.  Täna sa Pulss vaadatud, õues oli mõnus paks udu, oli vaja sedagi pildistada, siis raamat lõpuni lugeda, pesta ja sättida. 

* Kui on kuiv, siis sajaga ja kui sajab, siis ka sajaga. Vedasin mööda põldu kummikutega poolt põldu kaasas. Vaja on jätkuvalt peenraid umbrohust nokkida, punapeeti ja porgandit harvendada. Nüüd käib juba võitlus ajaga, et need taimekesed kängu ei jääks.

* Lapsepõlv oli lahe aeg, oli meenutamise, nostalgitsemise ja muidu vahva kokkusaamine. Tegime väljasõidu Anija mõisa, kus saime vau elamuse, selline maitsekas, armas, kus lahke pererahvas, imehea kitsejuustu salat, tore raamatukogu. Enim meeldiski see, et lilled olid hoolitsetud, lillebuketid ehedad ja värsked, töötajad väga sõbralikud ja avatud. Ainult rõõm üksteisest ja teineteisest.

* Päev peenarde kallal nokitsedes möödub nagu üks viiv. Igatahes ringi peale ei saanud, küll aga sündis ideid. Istutasin ümber paar lille, mille kohta tean, et kui õitsevad, siis lamanduvad. Nägin neist vahvat looduslikku toestus ideed, mida näitasin kaasale ka, no lootuse ja vihjena. Ütles, mine korja paju oksi ja lase käia. Viimase õlekõrrena kasutasin videot, seal tegeles sellega mees. Või mehe moodi nägi välja , loodan et mõjus.

* Virtin kuluks mulle ära. Elamises neid kohti,  mida koristada, on palju. Täna tulin töölt ja läksin saunamajja. Olen seda majakest liiga harva küürinud. Nüüd siis võtsin ette aknad, uksed ja kõik ülejäänu ja nii ma seal mitu tundi Right Said Fredi (saunamaja koristamise muusika :D) saatel nühkisin ja pühkisin.  Läks kobedamaks.

* Käisime külas ja kalmistul ja hernehirmutisi vaatamas. Üldiselt oli meil tore, selline rahumeelne kulgemine,  vaatlesime põlde ja muidu ümbrust ning avastasime uusi teid. Õhtuks oli valida, kas põld või pidu. Valisin põllu, vanus vist sealmaal. Mitte üldsegi ei isutanud see külapidu.  Ja siis me viriseme traditsioonide hääbumise pärast. Aga esimesed maasikakarbid läksid sügavkülma, see ka pidulik hetk aastast.

* Suve alguse veesulps on tehtud.  Kutsale oli see esimene,  mulle selles veekogus vist viimane. Kui mööda pillroo vahelist rada veepoole kahlasin,  ujus põiki minu ees uss. Ma ei ole hirmus ussikartja, aga kui ta mul päris ninaalt läbi vupsaks või küljepealt mulle vastu ujuks,  ei see mõte mulle ei meeldi.  Tuline kahju, nii mõnus oli ujuda ja pärast nii hea tunne kehas.

* Jaanipäev on meil alati perepüha, sest sünnipäev. Aga jällenägemise rõõm kergitab alati ootuse üles ja tore olemine oli. Ainult manustasin liiga palju kringlit, kui viriseda tahta.

* Teisel pühal kallas vihma, aga surnuaiahetkeks tekkis õnneks paus. Päeva mahtus ka perekondlik lõuna ning palju molutamist.  Mõnikord on hea laisk olla, kõik ilmainimesed üle rääkida, lihtsalt olla ja väsimust endast läbi lasta. 

* Hommikul oli tunne, et kodus oleks toredam, aga planeeritud reisikest ei saanud ära jätta. See on alati nii, et kui käidud, olen rahul. No mõni paik oli ka pettumus, aga las need jäävad. Õhtune Mart Sandri kriminaalne etendus oli ok, lisaks sai vaadata tema maale, uudistada mõisa. Koju jäädes jäänuks need elamused olemata.

* Sattusime kaltsuka 1. euro päevale. Õnneks oli meil aega vähe, muidu minu kapisisu vähendamise aktsioon kukkunuks läbi. Kuna kappi sigines nüüd paar uut eset, on vaja miski eest ära s.t välja visata. Vaatasin oma asju selle pilguga ja ohvrid on leitud.  

*Täna on kuum kohale jõudnud. Mulle sobib. Õmblesin ühe kleidi seelikuks ja see pisike töö teeb eriti rõõmu,  sest olen seda kleiti veeretanud käes pikalt ja ikka kõrvale pannud, et ühel päeval teen. 

*Sellise kuumaga on veekogud hinnas. Sättisime ka end peale tööd, vesi oli mõnus, aga rahvast palju. Küla tiik nagu Pärnu rannas. Privaatsemat paika igatseksin. Kutsal lasime veekogu servas ujuda, sest mingi rõõm peaks temal ka olema.

******

 

* Nüüd, mil olen avastanud, et teisele poole sõites saab ka kinno minna, siis käisin ja vaatasin Michael Jacksoni filmi, mis mulle meeldis ja pühkis ka mingid pilved tema kuvandi kohalt. Paraku igas heas ka ka tilk tõrva. Kino saal oli üsna tühi, väikelinna värk, seega istusin suvalise koha peale. Kino oli juba alanud, kui üks hilinenud näitsik arvas, et pileti peal on see tema koht. Kolisin ümber, aga johhaidii, saalis ruumi oi kui palju. Aga vot minu koht!

*Kiire poeskäik Coopi. Ma ei ole kunagi nende piiksupulti kasutanud. Prille ees ei olnud ja suutsin piiksutada 3 pakki maapähkleid.  Tagasi võtta ei osanud ja ei näinud ka, kiire oli ka ja ega 3 pakki maapähkleid nüüd äraviskamisele ei lähe.

*Ometi kord suviselt soe. Suurepärane oli õuetöid teha. Pesu laperdas nööril ja tegin plaanitud ja plaanimata asju. Idüll J

*Täna käis täiega rohevahetus. Naabritel jäi tomateid üle, mille vahetasin oma taimekeste vastu. Ega nad nii ei mõelnud, et vorst peab vorstile vastu tulema, aga oleme kord sellised, et kui midagi vastu ei anna, siis oleks nagu võlgu. Nii et pool päeva kulus kasvuhoones, teine pool lillepeenardes ja aeg, mis veel õhtuni üle jäi, rabarberikooki küpsetades. sest vastu õhtut selgus, et meile on oodata saunalisi. Nii moodustuski täiuslik päev.

* Vedas, et kolm arstiaega sain järjepanu. Kõik rutiinne tervisekontroll, kuid saanuks ka ühega hakkama, kui meil asju ei dubleeritaks. Töötervishoid, autojuhilubade tõend ning optometrist. Kolm korda näitasin silmi ette. Igatahes nüüd on see tehtud ja siiralt loodan, et keegi ükskord märkab ja koondab vähemalt töötervishoiu perearstile, kellel nagunii oma patsientide tervisest ülevaade. Õhuks olin täiesti läbi. Ilmselt seal arstide ustetaga kulub alateadvus või mis, ma ei karda arsti, aga ju mingi pinge selle ootamisega (kuigi kõik kulges sujuvalt) ikkagi tekkis.

* Vali ja kõle tuul, aga täna sain osa llapse hobuste hobist. Koos oma hobusega olid nad väga toredad ning võistlused vaatemängulised, ilus oli vaadata. 

*Emadepäevaks kutsuti brunchile, käisime Kakumäel restoranis. Minu lapsed,  hoidku neid taevased tuuled ja maised teed. Kui nad on hoitud,  saab minu süda olla.

* Maapind janunes tõesti vihma, täna on see õnnis päev, ja las kallab. Õnneks said mõned seemned ka selle vihma eel maha pandud. Aga muidu on nagu on. Täna kuulasin kindral Heremi jutte sõjast ja Ukrainast. Ta oli umbes nii, et elu käib ja sõda tulla võib, aga mis siis ikka,  paratamatu võib olla.  Valmis peab olema. Mina ei taha üldse mõelda,  lihtsalt mu aju keeldub. Olen lükanud selle mõtte kusagile nurka peitu. Sest milleks toita seda ärevust, mis elada ei aita.

* Kuna tomati ettekasvatamine läks untsu, siis käisin taimi ostmas. Endale patsutasin õlale, et lilledest suutsin mööda vaadata.

* Elus esimest korda käisin Türi lillelaadal.  Ma ei tea, kus ma enne olen olnud. Sündmus oli äge, rahvast palju, aga siiski ilma trügimata sai hakkama. Olen kogu aeg arvanud, et see melu ei huvita, aga milline eksimine. Lilli lihtsalt imetlesin, aga laadasaia ikka sõime ja kojugi tõime.

* Üks päev kodus kulges küürutades, sest maasikatesse oli võilill roninud ja naati on meil ka palju ja me ei taha teda. Uskumatul kombel see aeg niimoodi lendab, et ei märganudki, kui õhtu käes. Õhtul oli teadagi eurovisioon. Olin kindel, et pikalt ei vaata ja läks juhuslikult nii, et Bulgaaria nägin ära ja tuttu. Hommikul ärgates oli üllatus suur: kuidagi taas mingi märgi värk, et just sel maal see viimane vaatus telekast lõppes. Laul meeldis ja kõik see šhou oli äge.

* Ja jälle oli asja Türi valda (varsti võib pimesi sõita), sest Kirna tulbiilu veel nägemata. Kirnas oli tõeline tulbipidu, rahvast murdu ja tulpe muidugi ka. Mulle meeldis värviti ja sorditi rühmitamine, nii ilus. Kuid rohkem sellest, mis õues oli, meeldisid teisel korrusel asuvad installatsioonid. See kontrast, vana räämas mõis ja lillede sätitud kompositsioonid mõjusid eriliselt. Loodan, et seda mõisa mingiks klantsmõisaks ei tehta, vaid säiliks vana, arhailine välimus. Igatahes taas tore päev. Ma kohe tahan neid toredaid päevi kollektsioneerida, mil saan ka teisi inimesi rõõmsamaks muuta. Ma arvan, et see õnnestus, sest reisisellidel juttu jagus ja olek tundus ok.

* Täna mängisin detektiivi, sest ilmnes üks sissetungimise mõistatus. Üldiselt sai lugu lahendatud jõuga, kuid kas see meetod nüüd pätipoisid eemale hoiab, pole teada.

* Ühe õhtu vihmarabin pani rohu kasvama. Igal õhtul kitkun,  aga palju aega selleks pole, sest 15 küsimust kutsub vaatama. On ilus aeg, õunapuud õitsevad,  kõik on värske ja lõhnav. Õues on tore olla ja töid jätkub,  sest veel on istutada ja seemneid mulda poetada. Kuigi võiks ka midagi vähendada, siis jõuaks rohkem puhata ja mängida, kaks päeva nädalas on vähe mõnikord.

* Hommikul mõtlesin küll, et ma ei viitsi mitte midagi teha, aga õhtuks oli 3 masinatäit pesu pestud, sibulad maha pandud, peenraid rohitud, toatomatid õue kolitud, sauna köetud, lapselapse vildikakriimud maha küüritud. No milline tegus päev. Sel aastal esimest korda ootasin sireliõied ära, et siis sibulad mulda panna. Katsugu nad nüüd veel putki kasvatada.

* Eile plaanisin ja täna sai teoks, poole lõunani olin hommikumantlis ja siis sõitsin lapsekese kontserdile. Lapsed laulavad alati hästi, selles suhtes on ilus. Korralduse kallal saaks viriseda, aga armas,  et aasta töö tuuakse lavale ning lapsed saavad kogemuse võrra targemaks,  ja ega siis mõni apsakas pole ka pahaks panemist väärt.

* Nii et puhkepäev ja tegelikult ju suisa riigipüha. Nelipühade ajal toodi alati kased tuppa, mina unustasin oksanatukestki tuua. Nii need traditsioonid kaovad.

* Esialgu tundus, et ma ei tea mitte kui midagi, aga lõpuks oli tulemus päris hea. Lõpetasime selleks aastaks mälumängu hooaja. Oli lõbus, mõtlesime et käime vaid lõbu pärast, aga miski loogika areng on ikka ka tekkinud ning pingereas veidi üle keskmise olla pole paha. Kuigi irooniline oli see, et koju läksin jopeta, õues oli soojaks läinud, ja väga norm oli ilma minna.  Nii palju siis mälust.

* Lapsed tulid hilja õhtul, kutsa oli nii rõõmus, et lausa niuksus õnnest. See niuksumine jäi kestma ka siis, kui magama läksime. Hommikul oli vaibal üllatus. No et me pererahvas koera keelt ka ei mõista. Igatahes sai selgeks nüüd tolmuimeja pesemise funktsioon. Nii on, et pole halba ilma heata.

* Panin kimono veebipoes ostukorvi ja püüdsin tasuda,  aga korduvalt ebaõnnestus. Lõpuks meenus,  et panin ju pangas veebiostud kinni. Selle pika jauramise peale läks ka ostutuhin üle. Üldiselt panin ju pättide eest need veebiostud lukutaha,   aga mõnikord on hea, kui kaitsed ennast ka enda soovide eest. Mul tõesti pole seda kimonod nii väga vaja.

* Internet on kõikvõimas, mõnest vahvast kodulähedasest ei teaks ilma selleta midagi. Nii sattusime ühel sinise taevaga päeval Vesta värkstuppa Petaalusel. Sellist vastuvõttu ei oleks unenäoski oodata osanud. Kolm vahvat naist olid nii rõõmsad, naerusuised, jutukad, avalad, lahked, lõbusad, et meil oli rõõm seda armsat butiiki uudistada, veidi lobiseda ja kohvitada. Lihulas märkas mind vana tuttav, kes kaugelt hõikas. Jälle vahva. Edasi suundusime mereäärsesse restorani, randa liivaga mängima ja muulile kõndima. Kodus ootas saun. Täiuslik päev !

 

 

 

 

 

****

 

*Aprillinalja sai,  aga muidu on tõsine aeg. Ilmad on ühtlaselt head,  seega meelsasti otsin, mida õues teha. 

*Võtsin kambajõmmid peale ja sõitsime tänuüritusele. Ma ei ole vabatahtliku rolli pikalt täitnud, kuid uudishimu ajendas ja võimalused lubasid ning miks mitte. Võõras seltskonnas olen üha paremini ujuma hakanud ja mõne inimesega tekib klapp kiiresti. Võtmesõna on avameelsus. Kes on valmis endast rääkima,  sellega tekib kontakt kohe.  Igatahes pikk autosõit möödus kiiresti, pikapeale kadus ka halb tunne. Olin enne seltskonna peale võtmist liiklust rikkunud. Ja seda sellises kohas, kus ma kogu aeg sõidan. Ma ei tea,  mis mul arus oli. Õnneks avarii jäi ära, aga sain signaali ja olin enda peale väga pahane. Ju mulle on neid õppetunde vaja.

* Tädike arvas, et ega need taimed sul kasvama ei hakka, sest suur reede ja mina pikeerin tomateid.  Minu peas aga käisid kujutluspildid, kuidas ma jagan oma amplitomati taimi talle ja talle ja talle.

* Ilm on ära keeranud, väga vilu tuul ja kõle olemine. Märts meelitas kevade mõnusa tunde välja ja nüüd tekib urguda tahtmise tunne taas. Kuid aeg ei lase siin urgu pugeda midagi.  Munad vajasid värvimist, sünnipäevalaps kallistamist,  eakas tädike tervitamist. Sõitsime kodukülla, kus kõik oli vanaviisi,  kui Tõnu Tepandi laulusõnad „Uudiseid kodukandist“, olid ka päevakohased. 

* Uudiseid tuli uksest ja aknast, üks vist on hea, aga teine... Elus on nii, et kõik võib olla hästi ja siis on üks hetk,  kui kõik muutub. Mitte meil, aga ka nemad lähevad korda. Trumpki lubab uut ja vana siin maailmas teha, midagi maapealt ära pühkida, kedagi hävitada. Ütlesin sõbrannale, et kui viimane õhtu, hakkame jooma, aga mis seegi aitaks.

* Vaatan siin nainenagukaubamaja instagrami kontot,  naeran ja hinges natuke pitsitab ka. Elus enda kõrvale leida inimesed, kes on nõus sinuga koos nalja tegemise nimel võtma ette igasuguseid lolluseid, on väga suur väärtus.  See osa on minul puudu, natuke nagu on olemas ka,  aga kasvõikellkaks öösel,  sellist mitte.

*Esimesed aastavanemaks roosid saabusid. Õigel päeval nemad ei saavat ja palju nooremaks pidasid mind ka. Eks see mett ikka moka peale määris. Aga võin küll väga tänulik olla ainuüksi sellepärast,  et olen meeles. Kui paljusid sünnipäevi ma ise mäletan peale perekonna ja peale selle, mida Facebook ütleb.

* Laadisin kotid kaupa täis, see kujunes juba nagu sangpommi tõstmiseks. On oodata grillijaid, koogi sööjaid ja vast ka maasikasööjaid, ostsin neidki.

* Alati on ju ootused. Millal inimene õpib, et lihtsalt on ja ei oota midagi. Kõik läks muidugi sujuvamalt, kui eeldasin. Esimene päev oli grill ja teine päev veel selle jätk. Aastad lisanduvad. Saan nüüd ämmast ka paremini aru, kes seda sünnipäeva janti ei taha. Ega ma ise ka ei naudi seda küpsetamist ja ettevalmistamist, samas aga ei taha olla ka see, kellele ainult swedpank ja rimi ja selver õnne soovivad. Seega pere on alati oodatud ja seekord saabujaid oli küll eri aegadel, aga samas ühe söögiga vedas hästi välja. Tundsin end võidumehena. Ja noh, väga armas olemine oli. Pühapäeva õhtupoolikuks olin aga üksinda jäänud ja elus tuleb ikka teha uusi asju, läksin kinno linna, kus ma enne kinos pole käinud. Kangesti tahtsin Epp Kokamäe filmi näha. See soov tasus end ära, sest film oli puudutav, elujaatav, aga samas heldimust tekitav.

* Minul ma ei tea mitmes, aga kutsal esimene. Viisin ta kõnniringile. Nägime jänest, kitsi, kiivitajad., luikesid Mina nägin, kutsa oli uuest olukorrast ja uutest lõhnadest lihtsalt elevil. Püüame nüüd traditsiooni uuesti juurutada ja seda ka hoida.

* Kalli kutsa kahjude likvideerimise päev. Konsulteerisin diivani asjus ja ostsin uued kingad, sest eelmised hävisid kutsa teravate hammaste all ning diivanilgi oli hambaid teritatud. Asju oli ajada veel ja nii ma siis jagasin kümnekas sinna ja teine tänna ning lõpuks pea pool palka läinud. Liialdades öeldud, aga kui kodust välja minna,  kukuvad rahatähed nagu iseenesest kotist välja.

* Konnad kudrutasid murul ja kured pesas, loodan, et viimased esimesi ei märganud, vastasel juhul see armuõnn esimestel ei kanna vilja. On ilus aeg, kõik on nii klaari ja värske olemisega. Käisime Kurgjal, märkasin esimest korda sel aastal õitsvat kollasest ülasest kollendavat metsaalust.  Kuigi põhjatuul oli vilu, meil juttu jätkus piknikulauas ja jätkasime hiljem toas. Oli imetore päev taas. Meie neli saime üle pika aja kokku. Olen ainus, kel ema on seal, kuhu kunagi kõik, aga teised emad on olemas ja neist kaks sai üle kallistatud.  Saime olla tüdrukud taas, oma lapsepõlvepaigad üle rääkida ja veel rääkida. Mina vast rohkem kuulasin, selles suhtes kõik nagu vanasti, ega aeg võib kortse külge keevitada, aga miskit iseloomus ja sõpruskonna hierarhias jääb samaks.

* Aiatöödel on mul assistent oma palliga, labidatäis kaevamist ja palli vise,  üks võilill juuritud, jälle  palli vise, rehatäis rämpsu ja pallivise.  Järjekindlad oleme mõlemad, ja omast loobuda ei taha kumbki.

* Täna oli õues ekstra külm, aga küüslaugupealsete korjamise kannatasin ära, sest pesto mõte tuli ju teoks teha. Sain kaks 0,3 l purgi täit. Siis helistas kunagine sõbranna ja rääkisime oma elud üle. Olin just eelnevalt mõeldud,  et peaks helistama. Järelikult on veel telepaatia alles. Tema üle on vaid rõõm.

* Hamleti monoloog ja veel palju tuttavat teksti kõlas Draamateatri lavalt. Klassikat oli küll kõvasti vürtsitatud, kuid mõte jäi samaks. Koolinoorena ma Shakespearest üldse aru ei saanud, nüüd kostus igast teisest lausest sügavam elufilosoofia. No mulle väga meeldis.  Oli tore päev, täis teatrit, sest ka hommikune loeng oli nagu armas etendus. Kuid igal ilul on ka oma miinus - niipalju tagumikutunde pole vist ammu istunud.

* Ütle ikka jah, sest vaid nii sünnivad armsad mälestused.  Käisin Hüüru mõisas vanaema lapselapse kvaliteetaega veetmas. Nii on moodne öelda, aga see on ka tõsi, sest me ei näe liiga sageli, ja siis see aeg on ülioluline. Käisime Hüüru mõisas meisterdamas ja lasteteatrit vaatamas ja kohalikus hubases raamatukogus ja kohvikus ka. Kõik oli imeline  nii valminud nukuke kui ka lihtne ja armas etendus Pätukesest. Lisaks need koogid, mis olid maitsvad ja odavad. Ilm õues oli pööranud küll väga kõleda põhjatuule poole, kuid mõne tõuksi ringi kannatas ka pärast hommikusi üritusi teha. Öine kojusõit oli kohatises lumesajus, kuid vali külgtuul oli pidev. Seegi on mälestus, sest ega aprilli lõpus väga sageli just lund ei saja.

* Täna oli paras vaadata EFTA kordust, sest kahe intensiivse päeva väss tuleb ka välja molutada. Imearmas üritus alati.  Lisaks vajas ka natuke tubades korda luua. Uskumatu, kui palju suudavad kaks inimest, kass ja koer asju liigutada ja segadust tekitada.

* Õnneks tuli hommikul meelde, et õhtul taas üritus. Helistasin kaasale, et söögiks see mis oli eile, üleeile ja veel paar üleeilet. Hea, et ta nii leplik on ja et ikka potitäie tegin (selle tegemise ajal näis, et sai palju). Etendusest Duetid oodanuks rohkem. Naerda ikka sai, aga võib olla on minu naljasoon ka rikkis. Kuigi et saalist välja minnes kuulsin ka seljataga tulijaid sama arvamust jagamast.

* Laps andis mulle raamatu, milles tühjad lehed ja küsimused. Nüüd lahkan siin oma elatud elu, mõtlen ja meenutan ja kirjutan. See on minu lugu lapselapsele. Väga lihtne ülesanne see ei ole. Esimene raskus, käsitsi kirjutamine. Olen harjunud trükkima, kus saab kustutada ja korrigeerida. Teiseks on mälus väga palju negatiivset,  tahaks ju jätta rõõmsamat kuvandit endast. Kolmandaks jookseb mõte omasoodu ja võib olla ei kirjuta kõike omale kohale. Igatahes põnev on!

* Koju jõudes ütlesin kaasale, et sa ei arva elusees ära, mis juhtus. Eks see oli uskumatu mullegi. Käisin kutsaga jalutamas oma tuttavatel radadel. Ja äkki ei tea kust, ilmus üsna kloon meie koerast,  kõrvad natuke rohkem kikkis ja nina veidi teravam, aga värvus, valge krae kaela ümber, krussis saba – nagu vennad J. Nuuskisid ja liputasid saba, ning näisid sõbralikud üksteisega. Jäin nõutult seisma, sest kust sai selline koer tulla.  Natukese aja pärast tuli pererahvas ka, kutsuke oli lihtsalt tuuritama tulnud.  Aga milline tore kohtumine, milline kokkusattumus.

.

 

*Märts tuli halli taeva ja ärevate uudistega lähis-idas. Maailm on nii ilus, aga miks inimesed siin omavahel hakkama ei saa,  on lõputu küsimus, millele vastuseid ei ole.😢

*Kõik minu uhked kõnnirajad,  suusaradadest rääkimata, on veel all. Nutan neid taga.

* Pahandus majas, mees ütles, et sa ei taha teada. Ega ei tahtnud küll. Aga tegu tehtud, süüdlane riielda saanud ja nüüd jääb üle diivani parandamisele mõelda. Kallis pereliige meil.😂

* Tavaliselt on plaan, et lähen õue, teen seda ja toda tööd. Nüüd aga pole plaani vaja, sest kindel on, et  kutsa tahab joosta, ja mina võtsin käärid ning tegin hortensia põõsad korda. Kiidan ennast kõvasti👍

* 12 ja pool tuhat sammu, 200km autosõitu, taas asjalik ja armas päev. Väikeste jonnihoogude kõrvale kuulsin ka vahvaid ütlemisi. Lapsed on imelised!  Õhtul teine laps ja mälumäng, meie ühine huvi. Taas armas olemine.  Õues on aga kevad mis kevad. Päeval paistab päike,  öösel külmetab kuu.

* Kiire elutempo, kutsa ja porine õu me elamisele hästi ei mõju. Täna lõin mingigi korra majja. Õues oli aga haruldaselt mõnus soe ilm, mis kutsus õuegi asjatama. Lõikusin sügisel peenrale jäänud lillejäänuseid.  Kutsal oli vahva, mul mitte nii väga, sest kõik see poris püherdamine tuli minul maha küürida.

* Lilled saabusid juba eelmisel õhtul. Päris naistepäeval ei oodanudki midagi, aga ühed üllatusroosid, siis suuuur šokolaad suuurte pähklitega, mõni maiustus lisaks, no missa hing veel soovid. Väga rahul. Õhtul olin muidugi teleri ees, sest "Kus oled sina?". Minul on metsaga oma suhe ja mõnikord ma nende linnainimeste jauramist ei mõista, kes igat kändu mõrvamiseks peavad. Aga neis sketšides oli iva, pani mõtlema. Valus oli vaadata, kuidas väikese 8 aastase Iloni ainus roll, mida ta täitma pidi, oli laulda: me kõik saame surma niikuinii….😢

* Täna käis üks proua uurimas Kus olid sina? ja kas mahume nüüd ühte leeri. Kui muidu kahte leeri ei teki, siis meedia ikka toodab. Valus on vaadata, kuidas Sildarude saagat lahatakse siit ja sealt poolt. Mingis osas on meil nii suur vabadus, et võime inimesed lihtsalt surnuks manipuleerida,  menetleda, solvata, süüdistada. Samas mõnes kohas on nii suur autorikaitse,  et isegi enda andmetele ei pääse ligi. Oeh, mis meil viga on?

* Nii toredad inimesed on mu ümber. Enamasti. Täna kohe eriti. Erinevad põlvkonnad, aga tunnetan ühte lainet. Igatahes tundub, et vastastikune, sest mulle oli ekstra mõeldud.  Nii heldinud. 😊

* Kodune töö oli kevadine,  sest kaka. Oma õues ei ole koguaeg koristanud ja nüüd siis on lumesulamine paljastanud miinivälja. Kutsa ise vaatas ka põlastava näoga.

* Üle pika aja võtsime me kolm aega näost-näkku nägemiseks ja tühjaks rääkimiseks. Kui iga päev ei näe, siis seda elu on meil jutustada kõigil. Jällenägemisrõõm oli suur.

*Ma ei teagi, kas see oli unistus, kuid laskesuusatamist päris ehedal kujul näha oli mul mõttes küll. Ja kui nüüd MK etapp Otepääle tuli, siis piletid ostsin. Õnneks on mees minuga samas paadis ja ühine kogemine oli nagu topelt rõõm ruudus. Need emotsioonid olid ikka üliägedad. Kisada koos kõik see rahvas, tantsida ja hüpata koos oli võimas. Vaat see oli ka laulupidu! Ma seedin seda vist veel pikka aega. Eluelamus mulle!

* Eilne eufooria on tänane väsimus.

*Vähemalt 100 korda viskasin talle uut lelu ja tänutäheks näris ta selle lihtsalt puruks. 😀

* Sõitsin bussiga pealinna. Vahetult enne bussijaama oli üks papi eksinud vastassuuna vööndisse.  Loomulikult läks bussijuht närvi, sajatas ja tuututas. Miks peab teise inimese eksimuse peale nii tuliselt reageerima.  Ju meil igal oma eksimise koht. Mina leidsin selle Piritat otsides 😀 Kesklinn on nii ümberehitatud,  et kaotasin suunataju.  Kui sadamasse jõudsin,  siis taipasin. Tahtsin ekstra sammuda,  sest mis see 4 km ära ole,  aga eksimisega kokku tuli muidugi 13,4.

* Algas kevad, tõin värske viha/kaseoksad selle tähistamiseks vaasi ja tegutsesin terve päeva õues. Preemiaks liiter kasemahla ja punane nina. Päike lõõskas täna kenasti ja õue oli ainus õige koht, kus olla. Meil kutsaga oli tegemist küll. Lillepeenardel oli möödunud hooaja sodi, miskit vajas lõikumist,  mutimullahunnikud hävitamist, praht põletamist. Kutsa jooksis rõõmuga ringi, vahepeal tõi ka palli mängimiseks. Igav meil ei ole iial.

* Hooaja viimane laskesuusatamine oli põnev - meeste sõit tõstis vererõhku, sest Lagereid ja Perrot, kes keda? Täna minu armastus ei võitnud, aga Botni üle hea samuti.  Kevad on aga parimas vormis, taevas sinine, tuul mahe ja temperatuur 8 kraadi ümber.  Käisin kutsaga järve ääres, tema on nagu ikka: kevadine vasikas.  Muidugi kalpsas hooga järve jääle. Õnneks oli keset järve veel paks jää, kaldal vajus ta läbi. Oh mu süda jättis lööke vahele ja mõte keris juba stsenaariumi.

* Kevadväsimus vist. Ütlesin küll sõbrannale, kes imestas minu aktiivsuse, teotahte üle, et ma ei lase endale väsimise mõtet ligi, aga sel hetkel vist unustasin ära, et lasen küll. Mõnikord on nii kopp ees ja tüdimus kõigest. Ja praegu on see mõnikord. Kuigi et ja, ma mingis mõttes ei luba endal olla laisk ja diivanil ei ilule. Vahest ju võiksin. Sest mis siis juhtuks, kui ma õue riisuma ei lähe, süüa ei tee, nõusid ei pese, kutsaga ei matka. Aga südametunnistus seda kõike ei luba ja võib olla see jõuetus sünnitaks ka jõuetust juurde. Aga kõik läheb mööda, varem või hiljem, ühte või teistpidi. Küll ma homme hõiskan jälle.

* Ühte päeva mahtus kaks elamust, esimene tark jutt  targa mehe suust ja teine Adele'i laulude kontsert. Adele´l on ilusad laulud. 💓

* 10.05 tegin silmad lahti, see oli üle pika aja midagi erakordset.  Aga ajasin jalad alla, toimekas päev ootas. Nii et toad korda ja õue, kus oli päike ja põld ja linnulaul ja vedamata oksad. 

* Okste vedu jätkus. Väga nõme töö, asja ilustas vaid koos toimetamine, härra puu otsas, mina puu all. Sujuvalt tegin ettepaneku mind õhtul spaasse viia, kus siis omakorda tehti ettepanek ka sööma minna. No mis sa hing veel ihkad. Nii rõõmus oma küljeluu ja võimaluste üle.💗

*

 

*Minu järele igatsemine elati välja kardinate, telekapuldi ja raamatute peal. Õnneks on need vaid asjad. 

*Krõbekülm tekitab probleeme kõige rohkem minu ninale J Kipub teine punaseks minema. Tööle minnes tervitas kitsepere, neil on ka keeruline praegu.  Tööl vaatas vastu külm tuba, kuidagi samastusin hetkel nende loomakestega,  kuigi et jaa, minul oli võimalus koju minna.

*Lolli peaga (praegu ütlen nii, võib olla varsti teisiti) liitusin kampsuni kudumise kursusega. Nüüd loen juhendeid, vaatan videoid ja kirun ennast. Aga no valmis sain selle pikendatud seljataguse. Ma üldse ei taha midagi arvutada. Oma arvukad kudumid olen teinud kõik laadis  silm sirkel. Mõnikord juhtub, et ei ole ka. Siis harutan.  Sestap mõtlesin,  et võiks ju osata. Aga enne oskamist on keeruline ja see on keeruline.

*Linna päev osutus edukaks, sain kõik asjad tehtud,  vabatahtliku rolli täidetud ja spontaanse ostu tegin ka, sest soodukas, pool hinnast, ja miskit ilusat võiks ju üll tõmmata olla. Õhtul tegime koduse fotosessiooni.

*Tugitoolispordi hooaeg algas ja alustasin ka uut kudumit. Sõbranna käis külas. Selline siiras soe ja hea. Ei mingit nuttu ja hala, natuke eneseiroonat ja sõbralikku tögamist. 

*Kui pargid auto mitte sinna, kuhu alati, siis kõnnid parklasse ja vaatad otsivalt ringi, et kuhu auto kadus. Aga uus sonks tõi komplimendi, pimeduses jätkus jaksu suusatada, olümpial minu lemmikud võitsid, lastega oli vahva koostöö, spontaanselt andsin kingituse. Oli hea päev.

*Mingeid asju jään liiga pikalt ilkuma,  sain sellest ise ka aru, aga jätkasin. Et päriselt kohale jõuaks, pidin enne solvuma tõde kuuldes, ja nüüd vast ma enam ei tee. Kelle peale ma pahane olen, ikka iseenda.

*Sattusin Nuutrum teatri etendust vaatama, Nimi pealkiri. Tuntud näitlejad, hoogu oli, aga kas minu huumorisoon on sõlmes,  sest ei ajanud naerma, pigem kehitasin õlgu. Oli kah. Pool  etendusest tuletasin Elina Pähklimäe nime  meelde.

*Tundsin lollina end, silmaringi enda arvates on, aga BHSi mingid muldvanad rollid, ammu olnud faktid ammu peast pühitud või pole neid kunagi kuulnudki. Ühesõnaga ei läinud meil hästi, sest mälu ei ole.

*Kümme korda musta notsut,  pannkoogid, jäätis, maasikamoos , sõbrapäeva pidu missugune.  No ja roosid koos vabandusega, see viimane oli seda erilisem, et ega meil vabandust eriti ei paluta ja ega palumiseks pole ka palju põhjusi.  Vahest mõni torin ja mis vabandusvääriv patt see ka on.

*  Käisime ümbermaailmareisil.  Õhtul koju naastes oli selline tunne küll, sest sõidetud sai ca 400 km. Viljandi on armas linn igal aastaajal.  Talve boonus on jää järvel. Lossimägedes käidud, uisuringid tehtud, suundusime Taagepera poole. Uued teed, uued vaated. Talvevõlumaa oli ilus, aga õues oli nõmedalt külm ja tuuline. Ja pimedus saabub juba suht hilja, neid õhtutulesid ei suutnud ootama jääda. Aga lõppkokkuvõttes oli tore päev.

*Autosse istudes Elmari raadio küsitles kuulajaid esmaabi teemal, mitu kompressiooni ja mitu hingamist. Nad nagu teadsid, et selle teema teekond mul täna ette võetud.

*Õues on jätkuvalt krõbekülm, see hüppab näkku kinni. Talvesaapad on sel aastal hoolega vatti saanud ja see madal päike, mis paljastab kõik tolmurullid, tõi päevavalgele ka tõe, et minu saapad vajavad remonti.

*Ümberringi varitsevad viirused, kaks lähemat kambajõmmi on nakatunud. Ptüi-ptüi-ptüi üle vasaku õla, olen veel vastu pidanud. Loodan, et minu tervist toetavad kutsaringid ja suusaringid ning natuke jõhvikat ja küüslauku. Ptüi-ptüi-ptüi.

*Oli tore vaadata, kuidas prouad olid end lille löönud, härrad lipsud ette seadnud ning tulnud nostalgiast kantud kontserdi kuulama ning ennast tuulutama. Olen ikka seda meelt, et inimesed on ilusad ja head, näen seda lahkemat poolt vabatahtliku rollis.

*Mees lootis vastlakuklit, aga minul oli ju poodi sisenedes meeles, aga väljumise ajaks oli see mõte juba peast vasakule keeranud. Õigemini tahtsin osta imemoppi, mis põrandad kerge vaevaga ja peaaegu nagu iseenesest puhtaks küüriks, ja seda ma seal poes uurisin. niimoodi iseendaga aru pidades kadusid kõik kuklid peast. Pigem oli mõttes see, et kuidas mu eluke kergemaks läheb ja mopike mööda tuba tantsib. Koju ma selle mopi vedasin ja kukli asemel tehti koogel-mooglit.

*Kudumise vardad viskasin nurka ja hoidsin pöidlaid kramplikult,  kui Henry hüpete korrad olid. Sellest oli abi, hõbe tuli ära. No nii rõõmus noore inimese edu ja õnnestumise pärast.  See olümpia on vaatemängu pakkunud, kõike ju vaadata ei jõua, aga midagi siiski. Ise endale riputasin ka medali kaela, tavapärase 5 suusaringi asemel kihutasin 10.

*Täna pakkis suuskade alla korraliku lumekihi ja minu suusatamine jäi vaid üritamiseks. Tuisuteed olid libedad ja tegid ettevaatlikuks.

*Leidsin endale sünnipäevaõe. Tuli juttu tähtkujudest, need olid meil ühed ja selgus, et päevadki ühed. See oli küll vahva teadmine. Tunnen,  et klapime kenasti, on vist ka astroloogiliselt paika pandud.

*Kätlemist peab vaatama, see on traditsioon. Aga sünnipäeva laua taga olemine, selleks valmistada,  sest on minu kord, seegi on traditsiooniline.  Ega see köögitoimkond mind rõõmsaks ei tee tavaliselt,  aga seekord läks üle ootuste hästi. Armas istumine oli.

*Asjade vähendamine käib läbi koera hammaste. Täna läksid ühed mõttetud baleriinad,  eile paar vana raamatut, üleeile sassis harjastega hari. No ei ole taotluslik meie poolt, võib olla koer tegeleb teadlikult.

*Täna viib tuul kergekaalulised kraavi, puhub väga võimsalt. Panime homseid plaane paika, kodus keetsin pajatäie süüa, on jälle minek.  Tartu,  heade mõtete linn ootab. 

*Ilmaga ei vedanud, sest tibutas midagi ning üleüldse oli hall. Käisime Tartus. Meil oli välja mõeldud oma programm,  mis sisaldas maksimum aja kasutust: teatrit, põgenemistuba, väljas söömist, ööbimist, Ahaad ja restorani. Lihtsalt ringiluusida oleks tahtnud vast rohkemgi, kuid see määrdunud lumesobru ja sompus ilm ei jäta ka kõige kaunimast linnast rõõmsat muljet. Programm oli meil muidugi äge ja nalja sai ka. Koju sõitsime nagu siilid, läbi udu.

*Kudumise hoogu ei kahanda valesti kootud ringid. Muster on suurelt paberile pandud, aga ikka suudan eksida. Eks siis tuleb tagurpidi minna ja maha kududa, mis vanduma ju paneb, aga käega siiski lüüa ei lase. Olen seda kudumisekooliga liitumist kirunud, aga tänaseks olen komistuskividest üle kudunud ja midagi uut olen juurde õppinud.

*

 

*Aasta viimasel päeval pesin pesu,  küürisin toad, valmistasin road ja veetsin enamuse ajast üksinda koos koduloomadega. Vahelduseks hea. 

*Usun ikka, et maailm on ilus ja hea, aga need tõrvatilgad toovad mõrumaitset juurde. Sõitsin auto poe ukse ette, sest eakas inimene oli peale võtta. Kõige rohkem kaks minutit takistasime liiklust, aga üks närviline onkel tuli rusikatega vehkima. Lollid ajavad naerma ja nutma korraga. Loodetavasti ei jookse temagi kerge jalaga vanaduses ringi ja olgu talle ka sada närvilist kiirustajat seljataga.

*Ja saabuski uus aasta, meile juba oh-oh-hoo kui mitmes, aga kutsale esimene. Tutvustasime talle eemal lastavaid saluute ja loodame heale aastale.

*Esimene päev algas fopaaga, ma ei tea nüüd, kuidas seda võtta. Läksime kutsaga külla head uut soovima. Pere kiisu ja meie temperamentne kutsa muidugi kokku ei käi, kass hüppas kapi otsa ning kapiotsas olnud vaasid sadasid alla ja killuhunnik jäi sellest kiisu ehmatusest alles. Äkki ikkagi need killud toovad õnne. Muidu oli aga vahvalt kodune päev. Alustasin uut kampsunit, uue raamatuga ning helistasin oma lähedased üle.

*Lugesin õhtul oma plaanid kaasale ette ja esimest asusime järgmisel päeval täitma. Sõitsime Türile saia sööma. On ju imelikud unistused 😀 aga olin ammu tahtnud minna hapusaia kohvikusse, Samliku bekkerisse. Igatahes tore pererahvas, ja tõesti maitsev sarvesai, lisaks  isuäratav välimus. Ka atmosfäär oli armas. Nii et olime rõõmsad. Kuna juba sealpool olime, siis Väätsa jõuluakendele viskasime ka pilgu peale. Väga äge ettevõtmine.

*Siis taas armsalt kodune. Koristasin paberihunnikuid ja saatsin tüdrukutele väljavõtteid nende kooliaegsest sõbrapäevikust. Igaüks tundis oma ära.

*Uusi mõtteid on uuel aastal pea täis. Miskit juba rakendub. Aga õue tuli pakane ja see mulle ei meeldi, sest mu nina, varbad ja sõrmed ei talu seda. Kuigi et lumelükkamis soe on üsna mõnus.

*Pidime koduses tingimuses passipilti tegema, oli see vast jant. Tule valgel, vari siit ja vari sealt ja lõpuks kõik need kortsud ja kottis silmad. Kas ma olen nii vana, peeglist vaatab küll kobedam tüdruk vastu.:D

*Kaks kodust päeva möödusid liiga ruttu, aga suusad panin jalga, puid vedasin, lund lükkasin, tube kraamisin,  kappe koristasin, suppi keetsin, ahjujuurikaid ja saia küpsetasin, kudusin, õmblesin, lugesin, ja muidugi palju tugitooli talisporti.  Kohati sassi kippusid minema Otepää ja Oberhoff.

*Ühe päeva sammumõõtja näitas vaid 100 sammu. Peab end käsile võtma,  seda enam et käisin kuulamas kirglikku spordimeest ja ta rõhutas seda õnnetunnet, mille on toonud talle just sportlikud saavutused. Minu jaoks oleks saavutus ka järjepidevus. Kipub lappama minema.

*Kaduneljapäev on vanast lahti laskmise päev. Võib olla sattus siis minu aasta visioonipildi tegemine õigesse päeva, sest just täna võtsin pildiraamist välja möödunud aasta ja visioneerisin uue asemele. Ikka lootusrikkalt. Kusjuures ajakirjadest pilte otsides elimineerisin mõne toreda mõtte juba eos, äkki peabki tegema hakkama :D

*Tulin töölt, kaasa küsis,  kuidas läks.  No mis küsimus,  vastasin. Tavaliselt. Aga siis meenus, et mõni tore vestlus oli, üks proua tõi kukleid, oli hoogu ja indu.  Ja kui otsida,  ega siis pole siin miski tavaline.

*Iga kord kui mingit hautist keedan, kraabin potti.  See on minu sport :D

*Lapsuke publiku ees omas elemendis ei olnud, miski teda häiris. Spaas selle eest kadusid pidurid ja meil oli imevahva.  Kahju, et kaugel,  kahju et nii ja kahju et naa.

*Üks õpetaja lahendas tahvlile 10 ülesannet, ühe lahendas meelega valesti.  Õpilased naersid õpetaja eksimuse üle. Just nii tundsin end oma näpuvea pärast. Kui muidu ei märka, siis viga ikka märkad. Ja see rikkus tuju. Miks ma end nii väikesest asjast häirida lasen, on omaette küsimus.  Võiks juba osata üle olla.

*Elus esimest korda tegin süüteroose. Plaanisin pikalt. Ümber maja on meil tallatud vahvad rajad. Kõnnin mõnuga ja kutsa jookseb nagu noor sälg. Täna säras üle hulga aja päike ja taevas oli nii sinine. Tallasin seda rada kohe mitu korda päevas.. Ah jaa, viimasel kõrvitsal lõpetasin päevad ja läks ahju röstima.

*Läksin vabatahtliku tööd tegema, aga selgus,  et peale minu on kellaaegadega pusserdajaid veel.  Igatahes sõitsin niisama lusti.  Õnneks mulle autoga sõita meeldib, pimedas küll vähem,  aga nii läks.

*Ja jõudis kätte aeg, mil panin koduse elu pausile. Lihtsalt on tahtmine, võimalus ja seda võib kasutada.  Vaatamata minu isikuga kaasas käivatele seiklustele, kulges kõik kenast.  Viperusi on alati pärast lõbus naerda.

Tänuga

 

Jälle on aasta kokkuvõtmise kord. Alles see oli. Me elame seda elu, mis meile antud on. Võta või jäta, mina tahan ikka võtta. See aasta on olnud nagu ameerika mäed, üles ja alla, alla ja üles. Loodan, et see viimane jääb. On olnud lahkumisi, päris lähedalt ja kaugemalt, need on puudutanud, sest mingid mälestused nende inimestega seoses said otsa. Neid juurde ei tule. Ja see teeb kurvaks.

Aga tahaks ju ikka heale keskenduda.

Enim elamusi tõid mulle ikka meie reisid. See tänu, et mind kaasa võetakse, kõik ära korraldatakse, ei mahu minu sisse äragi. Vahva oli perereis, kus kohtusime kuklapoolel pesitsejaga. Samuti oli tore näha Transilvaaniat ja Prahat, aga ka Harju raba ja Liimala randa, Kihnut ja Viljandit, Tartut ja Vihulat. Maailm on ilus paik, kui ainult lastaks olla ja näha.

Minu lugemislauale mahtus ca 70 raamatut.  Szilárd Borbély „Puruvaesed“, Niall Williams „Neli armastuskirja“, Edouard Louis „Muutuda meetod“ olid kindlad elamused. Ka teatris käisin, neist „Jäljed meie vahel“ ja „Minagi olin Arkaadia teel“ olid parimad. Imagine Dragonsi ja Ragn Bone Mani kontserdid ei unune iial. Käisime nostalgiapäevadel, mis oli tore annus rõõmu ja vahvaid kohtumisi. Mõned spaa külastused olid armsad.

Kudusin lastele kampsuneid ja sokke ning meisterdamiste projekte oli päris palju. Kõige vahvam oli langenud lehti värvida ja neid seinapildiks liimida ja värvida.

Olen tööalaselt leidnud endale väljakutse ja mind natuke ka märgati. See teeb rõõmu.

Avastasin toreda Hindreku talu insta konto, kelle vahvad ja vahetud tegemised süstivad mulle optimismi.

Suvi oli jahe ja sajune, aga kasvasid toredad kaalikad, mida meil sageli ei juhtu. Flokisaed oli ilus ja pahalaste vaba. Sain käia metsas mustikal ja põldmarju oli rohkesti. Elus esimest korda tekkis meie koju lehterkukeseeni.

Meil on uus kutsa, kes on nii rõõmus, et pahameel tema pahanduste suhtes hajub kiiresti.

Hakkasin vabatahtlikuks, mis toob mulle veidikene meelerahu ja uusi tuttavaid ning eneselegi üllatuseks on see motiveeriv ja meeldiv tegevus.

Pere vanimal on armsad muutused elus. Pesamuna käis kaugelt kodus ning saime koos aega veeta. Pisikene piiga on nii armas ja arukas, temaga koos oldud aeg on hindamatu.

Mõnikord on tunne, et elan oma elu kiireks, sest kogu aeg on vaja minna, kuid siis saan aru, et pigem see kiirus mõjub hästi. Tunnen end tervena ja olen ka sel aastal andnud üsna palju homse lubadusi, mida veel täna täitma hakanud ei ole.

Samas tean, et ka seda murekohta ei saa maha jätta, aga kas on kedagi, kellel neid kohti ei ole. Mõnele antakse lihtsalt rohkem. Hoian seda lootuse lippu ikka kõrgel ja usun ka prohvetlikesse tõlgendustesse. See üks troonivideo ennustas head ja hoiab mu fookust.