Jõuluks valmis

 

Jõuluootuse tunne on vist suuresti lastele, täheldan ma juba üsna ammu. Samas siiski eneses on ikka ka väike pidulikkus olemas ja pisikesed jõulupeodki (-istumised) peetud juba. Need nn jõuluistumised on olnud sellised väikesed ja omadega, ikka selle va koroona pärast. Iga kord olen mõelnud enne minekut, et kas mul ikka on vaja minna, pole ja praeguses ajas hädavajalik, aga kui on käidud, siis olen alati rahul olnud. Pole midagi parata, näha inimesi silmast silma, rääkida, naerda, arutada asju ja saada ka üllatatud, on tore. Selle viimasega on nii, ja seda igal aastal, et keegi selline, kellele sa ise ei ole märganud jõuluks mingit väikest nänni vm sümboolselt meelespead kinkida, kingib sulle ja sa tunned end siis kehvasti, et sa oled selline pidur, et tema sulle pähe ei tulnud, sest sina ju talle tulid. Ja siis on imelik ka järgmisel või ülejärgmisel päeval seda viga parandada, sest õigel ajal jäi taipamata - järelikult ei ole ikka õige sõber. Igatahes olen selleks jõuluks juba mitu kommikotti, pähkleid, väikese horoskoobi saanud ja mina olen neile vastukaaluks ainult tänulik olnud. Ma tean, et ega nad ei oodanudki vastu-kinki, aga alati on väikene süümepiin sellise tänukingituse (või kuidas seda ka nimetada) ees.

Iga-aastase traditsiooni ühe jõulukontserdikülastuse olen ära jätnud ja seda ka selle va koroona pärast. Üleüldse tuleb praegu mis tahes plaani tehes mõelda selle va koroona peale. Sest ümberringi ta siin juba kusagil luusib, nähtamatu nagu päkapikk. Seega on igal kokkusaamisel üks vari peakohal, selline natuke hirmutav vari, mida igapäevauudised, -vestlused vaid süvendavad. Seega sai ikkagi ka lastega läbi räägitud enne, kui nad kodupoole teele asuvad.

Seega meie ikkagi ootame, kingikotidki perele on pakitud, kuigi kiisud peab ootama, sest ilmselt oli ka internetipoodides ületellimine, kulleritel ülekoormus ja minu tellitu vist ei jõua kohale. Aga kassid ei tea jõulust ilmselt muud midagi, et on häirivalt palju inimesi ja oma meelerahuks tuleb varjuda tagumistesse tubadesse. Ülejäänutega läks aga hästi, sest üle mitmete aastate täitsin lubaduse: ära jäta jõuluoste viimsele päevale. Ja selle eest olen tänulik!