Mida paganat võib
unes küll näha. Mõnikord on nii seosetu jamps koos, et ärgates on kergendus:
õnneks oli uni. Hiljuti käisin unes läbi oma elatud paigad, igas toimus mingi
stseen. Igatahes lõpustseenis matsin ühe inimese pea maha. Üks poiss oli mehe
tapnud ja mina mõtlesin, et kuidas see pea siin vedeleb, matan maha.😂 Poiss
kadus ära ja mina sain aru, et tegelikult oli see matmine kuriteo varjamine
ning läksin otsima politseijaoskonda, et siis ausalt üles tunnistada. Selle
asukohta aga keegi täpselt ei teadnud: kord juhatati mind ühte pubisse, siis kellegi
koju. Samal ajal muidugi mõtlesin paaniliselt, et äkki keegi saab teada ja mida
siis minust arvatakse – see oli hirm
number üks. Siis lootsin, et küllap saan tingimisi selle matmise eest.
Politseini ma tegelikult ei jõudnud, äratuskell päästis.
Selle unega on
nagu on, kipub teine aeg-ajalt selline lünklik olema. Kuid vaatamata
lünklikkusele mahub isegi unenägu mõne uinaku sisse. Kui öösel ärkan, siis
sunnin end mõttes kordama „jään magama“ ehk teisisõnu, loen lambaid, ja
üldiselt see töötab. Ainul tüütu on öösel üles ärgata ja end sundida millekski.
Päriselt aga
heegeldasin + tikkisin väikesed lambad pajakinnastele, mis rändavad jõuluvana
kingikotti. Need Top-shopist ostetud pajakindajupikesed on väga mugavad. Kinda
pealne on kangas, sees vooder ja kuuma eest kaitseb silikoon. Olen kasutanud
neid aastaid, ja sellest ka kingiidee. Pikemad pajakindad tuleb ikkagi kätte
tõmmata ja siis kipub minema nii, et kasutad neid enamasti nagu pajalappe (kui
ei viitsi kätte tõmmata). Nendele poolikutele aga saab käed lihtsalt sisse
pista. Ülimugav, ja lisaks on nad ka väga vastupidavad ning pesumasinas
pestavad ja neid on hea hoida ahju käepideme küljes. Kõlas nagu tootereklaam.
Kingitus läheb meie lambaarmastajale, loomulikult.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar