neljapäev, 10. detsember 2020

Unenägu, lambad ja jõulukink

 


Mida paganat võib unes küll näha. Mõnikord on nii seosetu jamps koos, et ärgates on kergendus: õnneks oli uni. Hiljuti käisin unes läbi oma elatud paigad, igas toimus mingi stseen. Igatahes lõpustseenis matsin ühe inimese pea maha. Üks poiss oli mehe tapnud ja mina mõtlesin, et kuidas see pea siin vedeleb, matan maha.😂 Poiss kadus ära ja mina sain aru, et tegelikult oli see matmine kuriteo varjamine ning läksin otsima politseijaoskonda, et siis ausalt üles tunnistada. Selle asukohta aga keegi täpselt ei teadnud: kord juhatati mind ühte pubisse, siis kellegi koju. Samal ajal muidugi mõtlesin paaniliselt, et äkki keegi saab teada ja mida siis minust arvatakse  – see oli hirm number üks. Siis lootsin, et küllap saan tingimisi selle matmise eest. Politseini ma tegelikult ei jõudnud, äratuskell päästis.

Selle unega on nagu on, kipub teine aeg-ajalt selline lünklik olema. Kuid vaatamata lünklikkusele mahub isegi unenägu mõne uinaku sisse. Kui öösel ärkan, siis sunnin end mõttes kordama „jään magama“ ehk teisisõnu, loen lambaid, ja üldiselt see töötab. Ainul tüütu on öösel üles ärgata ja end sundida millekski.

Päriselt aga heegeldasin + tikkisin väikesed lambad pajakinnastele, mis rändavad jõuluvana kingikotti. Need Top-shopist ostetud pajakindajupikesed on väga mugavad. Kinda pealne on kangas, sees vooder ja kuuma eest kaitseb silikoon. Olen kasutanud neid aastaid, ja sellest ka kingiidee. Pikemad pajakindad tuleb ikkagi kätte tõmmata ja siis kipub minema nii, et kasutad neid enamasti nagu pajalappe (kui ei viitsi kätte tõmmata). Nendele poolikutele aga saab käed lihtsalt sisse pista. Ülimugav, ja lisaks on nad ka väga vastupidavad ning pesumasinas pestavad ja neid on hea hoida ahju käepideme küljes. Kõlas nagu tootereklaam. Kingitus läheb meie lambaarmastajale, loomulikult.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar