pühapäev, 7. jaanuar 2018

Pingviinipoeg Villu



Kuused on väljavisatud, jõuluvidinad  kappi peidetud, alanud on taas argipäev. Minu puhul - pealaialiargipäev. Olen taas pusserdamiste ja unustamiste lainel. Suutsingi üsna kaua ilma hakkama saada :D Eile otsisin oma kindaid mööda poode taga. Linnapeal kõndides kusagilt maalt tundus paljakäsi külm ja avastasin, et kindaid ei olegi kotis. Arvasin, et jätsin kusagile poodi. Seega siis kõndisin poodepidi tagasi, aga mida ei olnud, seda polnud. Olin nad koos toidukotiga hoopis autosse viinud. Ükspäev pidasin maha pika telefonivestluse täiesti vale adressaadiga, kusjuures naljagi viskasin, sest kõne oli mõeldud ühele naljahambale. Pluss veel väikesed susserdused tööjuures, mis teevad tuju pahaks, sest kes tahaks see eksija olla. Ei taha.
Kuna näib, et ka sel aastal on õige talvega kehvasti, siis mõtlesin, et üks väike lumemees võiks meil õues olla. Nii kasvõi hädapärast, et oleks tore vaadata. Selliseid tühje n.ö suhkrukotte tuleb meie majapidamisse koos koerasöögiga. Otsustasin ühe tanki panna ja laadisin killustikku täis. Kott sai raske ja perepojaga koos vinnasime alusele. Pallist sai pea, nööbid silmadeks, nina on kangast ja selline kentsakas tegelane on nüüd õues. Perepoeg arvas, et see on purjus lumememm. Minu meelest on pigem pikaninaga pingviin. Igatahes lumemeest ta kohe kuidagi ei meenuta, sest minu visualiseerimise võime on ikka vilets küll. Kujutluspildis oli ta ju memm mis memm, aga väljatuli pingviin :D Kui nüüd natuke kõpitseda, siis saaks tast ikka vist lumememme moodi tegelase ka, aga selleks tuleks jõudu rakendada ja jõuga on nii, et see pool on meil jälle hetkel kodust ära.
Pngviinpoeg valvur Villu ;)
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar