Juhuks, kui ...

 

Olin kaarditegemise lainel. Aeg-ajalt läheb ikka tarvis ja siis on hea kodust võtta. Ma näen  hullult vaeva selle mõtlemisega, et mis ja kuidas. Tahaks olla originaalne, aga fantaasiast jääb mõnikord puudu. Aga üldiselt olen rahul tulemusega, sest ka see väljamõtlemine on tore ja väikene nokitsemine mõnus. Vahendid olid kõik kodused tagavarad, mis kokku kogutud, tükeldatud erinevatest pakenditest. Üldiselt hoian alles asju, millest midagi teha saab. Aeg ajalt seda sodi viskan ikka ära ka, sest mõttelend on kiirem tegudest, kuid miski tagavara ikka peab olema, juhuks kui ...

Mingit erilist kunsti siin ei ole, aga made by me, seda pean oluliseks küll.

Õpetus Jaago käsitöötalu blogist

ühe kommikarbi sisu on südamatega ring. 

ilus helesinine karp, heegeldatud lilled ja auguraua täpid 

litrid + kusagilt (ei tea kust) pärit joonstatud alus

üks poiss saab meil kümme :D

kommikarbilt pärit liblikad

kommikarbi lehvid 

Kuues: neljapäevast neljapäevani

 

18.03. Ma isegi ei tea, miks see nii on, aga millegipärast hakkab alati must stsenaarium mõttes tööle, kui kõik ei ole lähedasel inimesel kõige paremas korras. Mõistus kohe genereerib halva jätku sündmustele. See on vist üldse inimestele omane. Ka Peeter Vähi ja Tiina Jokinen natuke Siberi taigasse eksinuna nägid ette halba, aga lõpuks läks kõik hästi (saade Ürgne maa Siber). Loodame, et meil ka. Ega minu nutt ei aita, ja lõpuks läheb kõik mööda.

19.03 Päike ja lumekruubipilved olid taevas vaheldumisi. Koristasin ja lugesin ning skrollisin liiga palju telefoni, nagu iga sekundi tagant tekiks sinna midagi elutähtsat. :D

ühe õhtu smuuti

ühel hommiku nägu

20.03 Vastikult vilu tuul ja tuisulumi ei ole just kevade alguse puhul oodatud, kuid platsis nad olid. Vaesed luiged järvejääl kaeblesid valjuhäälselt ja minul oli lausa mure, et mis nad söövad, kust nad saavad ja ega ometi rebased neile ligi ei pääse. Laupäev on üldiselt selline päev, kui tahaks perele midagi paremat lauale panna, kuid läks nagu läks, kotlettide sisse pandud kõrvits oli silmaga nähtav ja seda söödi pika hambaga.

21.03 Eilne lumeburgaa sulab täna, kõik teed on lirtsuvat lund täis. Tänane päevaplaan mängiti ümber Oslos, s.t minu päev kulgeb laskesuusatamise rütmis. Olid põnevad sõidud ja lausa kahju, et hooaeg otsa sai. Suusataja-laskja peab ju murdosa sekundi jooksul otsustama, millisel hetkel ta päästikule vajutab, muidu sõidab rong ilma sinuta. Nii juhtus Wiereriga: seisis ja sihtis ja sihtis ja seisis ning kõik lähevad ja tema ikka seisab. Minul on otsustada vaid väikesed asjad. Näiteks täna võtsin kätte ja otsustasin tikkida ära poolelioleva töö ebameeldivaima osa.

22.03. Täna kuulsin kiivitajat ja lisasin oma ringile 1 km otsa. Lugesin Kertu palverännakust ja mõtlesin, et kui tema jõudis kõndida päevas 40km, võin mina ka veidi auru juurde lisada ja kõndida 6km. Mis see siis ära ei ole J Sattusin lugema Alli Kassi blogi, kerisin seda aastaid tagasi ja lugesin nagu raamatut, mille peategelasel on jõudu, arukust, tarkust  ja on antud hetki, mida keegi taha kogeda. Jah elu pakub igale erinevalt. Ühel hetkel on ilu ja teisel on kõik läinud, valida alati ei saa. Mulle pakuti aga sutsuvõimalust ja valisin selle vastuvõtmise.

23.03 Tegin ühe netitellimuse. Millegipärast näib, et ka selline tellimine toob ellu vaheldust, ja pähklid ju, mida ma armastan, ei ole meie poe kaup. Igatahes ei saanud ma selle tellimisega väga hästi hakkama ja konsulteerisin telefoniga üle. Noore mehe hääl ütles, et olete esimene, kes hakkama ei saa, aga aitas abivalmilt siiski.

24.03 Vestlus ühe tohtrihärraga ajas mind kõht kõveras naerma ja tegelikult šokeeris ka. Kui me oleksime olnud semud, siis oleks ta võinud nii pöörduda, aga me ei ole. Õnneks või kahjuks ei ole ma teemade üles võtja, suureks paisutaja. Tal veab. See minu reageerimata jätmine ei pruugi õige olla. Aga olgu tal õnne järgmistega, kes ei ole minusugused leebed. Muidu olekski igav päev olnud, hr doktor tõi kohe vürtsi juurde ja mul ka üks lugu lugudepagasis juures. :D

Katted korvidele

 

Köögis peab olema kõik käe-jala juures, et  mis tarvis, saaks siu-vipsti valmis. Meil köögis panipaika ei ole, seega pean asju kuidagi teisiti organiseerima. Sellised asjad, mis väikest vahepeatust nõuavad, on tühjaks saanud purgid. Nende õige koht on kuurialune riiul. Igat purki aga ei taha ekstra viima minna ja selleks ongi köögis korvid, kuhu hea purk ajutiselt sisse pista. Ühele korvile olin juba ammu heegeldanud peale sellise südametega katte.  Nüüd saabus ka teise korvi aeg ja ühest vanast padjatoorikust sai temagi katte. Mõnikord mõtlen, et träni alles hoidmisel on ikka kasu ka sees. Nüüd oli võtta poolvalmis asi ja sellele südamed peale sättida. Mingil ajal tehtud padjast sai ühel hetkel lihtsalt isu täis. Toona olid sellel fileetehnikas heegeldatud padjale peale õmmeldud heegeldatud lilled. Nüüd ma neid lilli enam ei tahtnud ja ka see padi ei haakunud praeguse mõttega. Inimene muutub, maitse muutub, mõttemaailm muutub. Vähemalt mingis osas.

Viies: neljapäevast neljapäevani

 

11.03 Hommikul parandasin eilse vea ja eilne sünnipäevalaps sai õnnitletud täna. Seda mälukest on raske joonel hoida kahel juhul:  kui on kiire ja kui on liiga hall argipäev. Praegu on see viimane. Kodune hädapärane suusarada pakkus õnneks siiski hingele ja kehale midagi. Karta on, et see oli viimane kord, sest mõned künnikamarad olid juba välja sulanud.

12.03 Vihma sajab. Vend helistas, rääkisime koroonast. Helistasin tädile, jutt ikka koroona. Kuulasin ühe instagrammeri live ja jutt ikka koroona. Hea on öelda, et ära siis räägi ja kuula, aga raske on ise ka hoiduda ja mis teemat meil siis muud ongi. Tegelikult ju on ka. Vaatasin meie koolipoisi tulemusi, mis olid ju üldjoontes ok, aga sealhulgas oli ka mitte-oke ja siis ma mõtlesin, et ma ei peaks üldse vaatama ja mitte mingeid ootusi seadma, sest on see ju tema elu ja tegemised ning tema võiks muret tunda. Ma tean, et olin ise sama lohe, ja see et ma lohe olin, ei ole minu elu arvatavasti nii väga mõjutanud. Aga ikka tahaks, et laps oleks see parem lohe. :)

13.03 Kõik me ihkame välismaale. Tädi mul pahandas oma tuttavate pärast, et mis välismaahaigus neil küll on, et nad peavad praegu ringi rändama. Tunnistan ausalt, tahaks ka, aga mina lihtsalt ei riski raha kusagile kinni panna, kuhu ma võib olla nagunii minna ei saa. Igatahes ihkab  koergi meil välismaale. Täna juhtus nii, et oma territooriumilt, mis on 1,5 ha suur, ta välja sai ja seda välismaailma uudistamas käis. Mina olin muidugi murest hullumas, sest olen näinud küll neid otsimiskuulutusi, kus koer on kaduma jäänudki. Õnneks oli meie paharetil vaid väikene visiit naabrite poole ja siis saabus saba jalgevahel koju tagasi.

14.03 Plaanisin laisklemise päeva, sest toad korras, eilne ahjupraad pool söömata, pesud pestud. Mõtlesin, et loen ja jalutan. Aga läks nii, et küpsetasin korpe, tegin natuke tööasju, jalutasin ka ja raamatut, mida lugeda plaanisin, ei lugenudki. Kuidagi nii lihtsalt libiseb üks päev õhtusse.

15.03 Emakeele etteütlust tegin elus esimest korda. Ma ei saa aru, kuidas nii kiiresti kirjutada saab? Jah, ta kordas neid lauseid korduvalt, aga paluks ikka üks lause ära korrutada ja siis järgmise juurde. Muidu jäin üsna rahule, vaid esimene imelik lause sai komasid valesti. Lausa vihane olin selle õieti peale, mis mõttes sobisid mõlemad õigesti/õieti. Selle koha peal oli absoluutselt õige õigesti.

16.03 Täna kõndisin palju, üks ring enda jaoks, teine 5 km kutsa õnnelik-olemiseks. Oli teine rõõmus küll, nuuskis ja tõstis jalga usinasti. Ja ise olin ka rahul, sest hommikul oli ilus udumaastik ja õhtupoole säras päike. Luiged ja sookured olid saabunud ning ka pardid otsisid kohta, kuhu maanduda. Küllap nad mõne kraavi ikka leidsid, sest vett neis jagub. Järv on veel jääs. Rohenäpp sai ka minust välja, sest tomatiseemned said mulda, ning ka herneid panin köögiaknale, et siis neid idukesi näpistada võileiva peale.

17. 03 Kui üks päev sportlik, siis teisel päeval toss väljas/ minu vanasõna J Ma ei tea, kas kellelgi veel on sama lugu?  Täna haigutan ja uimerdan ning nii see päev õhtusse veeres.

Neljas: neljapäevast neljapäevani

 4.03. Enn Meiesaare võiks igal hommikul Hommiku tv-s olla, tema lõnguse-moodi raputamine on nii energiline ja humoorikas algus päevale. Siiski hommik nagu oleks öelnud, et pill tuleb pika ilu peale, sest õhtul tekkis lihtsalt tüli tühja pärast.

5.03 Tuppa paistev ere päike toob välja kõik tolmurullid ja kõik ka veidigi määrdud kohad. Küürutasin ja küürisin higimullid otsa ees. Energiat aga jagus veelgi, ning läksin tavapärasele kõnniringile. See kujunes küll katsumuste rohkeks, sest ootamatult hakkas puhuma väga jäine tuul, mis kriipis põski nii, et mõnus kõndimine muutus parajaks piinapingiks.

6.03 Mehhiklane Leno maahommiku saates ütles kenasti, et võtke aega märgata imelist ja te näete seda. Talv üritab uuesti ja vast seegi on imeline.

7.03 Vaatamata sellele, et talle kapsas makaronidega koos ei maitse, on ta ikkagi armas, kallis, hea ja lahke. Sest et roosid on vaasis ja olen meeles peetud ja tunnen end hoituna. Ilmataat aga ei jäta jonni ja täna keerutas ta lund kuidagi eriti suurte pööristega. Vahepeal ei saanud arugi, kus taevas, kus maa.

8.03 Poeg ja tulbid, süda on lapsele õige koha peale kasvanud ja sellest rõõmust jagub maadlemiste vahele ka pikaks ajaks. Õhtune kõnniring oli samuti ilus, loojuma hakkav päike kuldas üle kõik kõrred, puud ja teed.

9.03 Kolmas lilledega päev. Naine on tore olla. Kuid maailm jamab sama jama, mis algas aasta tagasi. Saan aru küll, et inimesi on vaja seadusega piirata, ja ma ise olen seadusekuulekas ja hoidun kõigest, millest veel vähegi saab hoiduda. Aga rusuvalt mõjuvad need otsused ikkagi. Mõistus tõrgub vastu võtmast ja aru saamast, et mis jama see üleüldse on.

10.03 Tuisulume aeg. Võtsin ikkagi end kokku, et minna ja kahlata läbi tuisulume ning oma traditsioonilised 5 km ära kõndida. Selg sai märjaks, varbad külmetasid ning põsed olid tulipunased ja tagasitee oli nii visa, et pidin juba peaaegu lapsele helistama: tule mulle kelguga järele.

Mõtteterad ja klaasialused

 

Mida vanemaks seda tundelisemaks ja ka leplikumaks – see vist toimub meist paljudega. Panen nüüd tähele rohkem linnulaulu, tuulekohinat, meremühinat. Märkan pisidetaile ja tahan, et neid oleks ka minu ümber.

Meil on klaas laud, mis on üsna tüütu just puhtuse hoidmise mõttes. Kui sinna peale midagi toetada, kipub ikka mingi rõngamoodi jälg jääma. Ega need jäljed nii hullumoodi mind ei sega ka, sest kui on kodu, siis tuleb seal elada, mitte hoida seda nagu klantspostkaarti. Aga kuna tsitaadi-mõtteterad mind köidavad ning tahe oli midagi teha, siis said kasutuse kokkukorjatud kasutud raamatu kaaned, need tükeldatud, tsitaadiga varustatud ning kraklee-lakiga üle pintseldatud. Nüüd võib sinna toetada klaasi, tassi vms. See tegemine sündis lihtsalt tegemise pärast.  Ja üldiselt on nii, et tsitaadid tulevad ja lähevad, aga mõned neist lähevad rohkem korda.

Kolmas: neljapäevast neljapäevani

 

25.02 Kõik on tavaline, ka see, et ta räägib ja räägib, kuidas nad lastest ei hooli ja neile asu ei anna. Siiski ei ole mul tahtmist olla otsekohene ja öelda, et kallis inimene, need lapsed on sinu töö ja see töö peaks olema seega õnn ja rõõm, sest leib tuleb lauale, päevad on sisukad ja sina oled vajalik. See otsekohesus rikuks suhte ja ütlen vaid: no jah.

26.02 Uued piirangud. Seega unistada suurelt ei ole võimalik. Proovin siis väiksemaid unistusi ja midagi uut võiks siin elus ja ka olla. Seekord haarasin poest kaasa tamarindi paki, mis oli seni maitsmata.

27.02 Päike kuldas metsateid, talvest pole enam jälgegi. Pajukiisud on urvas ja kõnniring oli väsitav-kostutav samaaegselt. Hing ja toorjuustukook olid sööjate ootel, sest rändajad lubasid tulla. Ootasin ja ootasin, lõpuks läksin sauna pahameelt välja higistama. Ja siis nad tulid ning pühkisid ka minu pahameele. Tean ju küll, et lapsed elavad oma elu, mitte minu unistusi, aga mõnikord kipun selle unustama.

28.02 Veebruari viimane päev näitas parimat poolt, päike soojendas, tuuleke paitas. Tegin kokku tulnud perele kiire lõunasöögi ja viisime päälinnalapsed Jägala joa kaudu koju tagasi. Veits jäime küll hiljaks, sest jääskulptuurid, mille pärast ma sinna minna tahtsin, olid juba peaaegu ära sulanud. Ilus oli sellegipoolest. Vaheldust otsisid vist ka teised, sest joal oli ju laulupidu.

1.03 Panen igal hommikul just koroona-jutu ajal teleri mängima. Üks sõna on vallutanud maailma. Selleks sõnaks võiks ju pigem olla rõõm või õnn või sõber või kasvõi koer ja kass.

2.03 Nalja saab mõnikord ise tegemata ka, kuid ise peab ka tegema. Kuidas seletada pantomiimiga raadio Elmar või pampersid J Aga üldiselt ma tajun, et neid inimesi, kes siinkandis oleks päris minu, on raske leida. Töökaaslased õnneks on. Aga seltskond, kus jututeemad kalduvad sügavamasse filosoofiasse,  on minu jaoks veidike too much ja ma tundsin end pisut võõrkehana. Lihtsama variandi puudumisel pean filosofeerimist harjutama.

3.03 Muidu oleks olnud täiesti harilik päev kartulipudruga, kui mitte koer meil pannipesija ei oleks olnud. Ei tea, mis tal küll hakkas :)