Neljapäev, 29. juuli 2021

24: neljapäevast neljapäevani

 

22. Vahepeal olid vilud ilmas, no nii pluss 23 kraadi. Ihu harjub ikka väga kiiresti kuumaga ära. Täna tundus veits soojem ja läksin ujuma. Vesi oli karastav ja mõnus nagu ikka. Algas ka mustasõstra korjamise hooaeg, taas kord üks tüütu töö, aga kohusetunne või ma ei teagi, mis tunne ei luba neid põõsale ka jätta.

23. Lugesin ajalehti korralikumalt kui muidu. Silma hakkas LP-st artikkel kliendikultuurist, kuidas mõned inimesed peavad klienditeenindajat kärbsemustast väiksemaks ning leiavad, et klient on nii kõva kuningas, et teenindajat võib täiest vabalt alandada. Miks peaks küll`?

24. Ei taha öelda, et see tänapäeva elu on selline, et kogu aeg on kiire, sugulastega läbikäimine on kasin ning igaüks toimetab pigem omaette. Nii see paraku on, ka meil on perelävimine, aga suguvõsaga kokkusaamised on haruharvad. Õnneks vanem generatsioon on ikka suguvõsausku ja ajasid nooremad ka kodust välja. Ei pea ju kokku saama ainult matustel. Saime täna kaasa suguvõsa ühe poolega kokku. Meil oli meeleolukas päev, nii palju muljeid ja emotsioone korjasime sealt, et ka koduteel oli pikalt veel rääkida.

25. Võib olla on selle nimi rahutus, et kodus ei malda olla. Läksin täna jälle teele. Võtsime koos tütrega suuna Tartumaa poole ja käisime Jaago käsitöötalu avatud päevadel. Nägime võrratult ägedate põllede paraadi, permapeenraid ning maitsesime kodukohviku kooki. Ma lihtsalt imetlen südamest ja imestan sellise ettevõtlikkuse üle. Kui pistsin perenaisele pihku kaasavõetud lilleistikud, siis see rõõm saadu üle oli siiramast siiras. Ja selle emotsiooni üle oli mul väga hea meel.



Tagsiteel astusime sisse Elvasse, kus ma kunagi varem käinud ei olnud, ja Tõrva, mille keskväljakust oli saanud pärast minu viimast käiku väga äge paik. Mingis Läti.... nimelises söögikohas sõime suurepärase lõhe-pokekausi. Teepeale jäid ka Helme koopad, ka oli seni nägemata paik. Igatahes palju kilomeetreid sai maha kihutatud, aga olin päeva üle siiralt õnnelik. Peremees oli sauna kütnud ja mis siis veel puudu peaks olema`?

26. Käisin üle mitme päeva ujumas, vist oli viimane kord sellel aastal selles järves. Vähemalt selle sooja ajal. Mingi imelik ollus ujus vees ja arvasin end äratundvat sinivetikad. Igatahes südamerahus ikka ei uju.

27. Olümpiavõit oli tänase päeva tähendus. Vaatasin õhtul järelvaatamisest. Uhke tunne oli küll. Fänn ma ju otseselt ei ole, sest ma ei saa selle torkimise fenomenist aru, aga võimas oli ikka, kui oma asja tehakse südamega ja nii edukalt. Õhtul hakkas vihma sadama üle pika aja. Ehk saavad mu lillekesed ka kastetud. Praegu krabistab aknataga vihmamuusika.

28. Öösel oli puhunud vist väga vali tuul, terve õu oli hommikul kollaseid lehti täis, nagu sügis oleks. Paralleelselt marjade korjamisega saab siis ka lehti riisuda. Juuli ja oktoobrikuu tööd käsikäes.



Neljapäev, 22. juuli 2021

23: neljapäevast neljapäevani

 

15. Lämmi on. Korjasin vaarikaid higimull nina otsas, seda sõna otseses mõttes. Ja sellegipoolest see soe mulle meeldib. Olen vist varasemas elus elanud Aafrikas J

Mõni on aga tige, tige kuuma, koroona ja riigikogu peale. Nagu see tige olemine nüüd neile kolmele midagi loeks J

16. Pidasin aastaid telkimise plaani – oleks ju tore võtta lapsed, minna randa ja magada seal lainete kohinas. Omad lapsed kasvasid kuidagi märkamatult suureks ja nendega jäigi see plaan ellu viimata. Samas mõte jäi alles ja nüüd see soe suvi tõstis uinunud mõtte taas esile. Seekord kaasasin lapselapsed ning RMK alale randa suundusimegi. Meile sattus maailma parim rannailm: üsna vali tuul, kõrge laine ja vesi soe kui supp. Olime vees tunde ja püüdsime laineid. Lõbus oli, tore oli – möllasime täiega, kuni oli tuttu ronimise aeg. Kobisime telki, ja lapsed kustusid hetkega. Ise tahtsin kuulata veel männimetsa kohinat ja laine laksumist, sest sellist õndsust ju sageli ei tule ette. Ega ma kaua vastu ei pidanud, kustusin minagi.

17. Ärkasin suht vara, aga ei suutnud end kuidagi telgist välja vedada. Lapsed jõudsid enne rannatiiru ära teha, kuni mina end virgemaks tegin. Täna oli taas tuuline. Meri oli taandunud ja kuidagi vilu tundus. Vette kohe mitte miski enam ei kutsunud. Külm tundus isegi laste jaoks olevat ja ujuma ei soovinud nemadki minna. Nii me siis pärast liivaga mängimist oma kodinad kokku korjasime ja kodupoole sõitsime. Enne päris koju jõudmist tegin kontrollreidi mustika metsa. Selgus, et marjad on väikesed, neid pole ka palju ja seega võin vist südamerahus mustikametsa plaanidest maha võtta.



Sinika maitse sai ka meelde tuletada

18.Sisendan endale, et süümepiinu pole vaja tunda, kui oled pool päeva kiikunud võrkkiiges vaheldumisi lugedes ja tukkudes. Pühapäev ju. Õhtul tulid meile saunalised. Uued inimesed sisenesid minu tutvuskonda. Meil oli mõnus. Nii ma ütlen tegelikult alati, kui on midagi teistmoodi ja ega ei pea ka teistmoodi olema, ikka on tore J

19. Tänane +23 tekitas vajaduse kampsuni järele. Ihu oli lihtsalt selle leitsakuga ära harjunud. Olin tööl üle pika aja ja see oli tore. Päev läks lennates.

20. Elu on ikka kummaline küll. Ühel hetkel mõtled, sätid, teed kodu heaks, muretsed, et igal oleks oma nurk ja hingamise ruum ning selle tarvis pingutad põhjalikult. Ja siis tuleb aeg, kui hingad neid ruume üksinda, sest lapsed on lennanud kolme ilmakaarde laiali, mees on ajuti neljandas ilmakaares. Õnneks on seltsiks koduloomad. Saatsin täna oma pesamuna teele. Esimesel õhtul ei olnud aega kurb olla, sest oli ammu hangitud teatripileti lunastamise aeg. Samas kas kodused mõtted või mis, aga teatrietendust ma ka ei nautinud. Mulle läks see Võrno kirjutatu suht kaduma. Pootsi mõis on kena koht, kuid minu hinnangul uppus see lugu sellesse tiiki, mille peal oleval sillal seda esitati. Pigem oleks vast meeleolu õige olnud kusagil väikeses saalis, küünis vms. Näitlejad olid head, loo mõte ju ka, aga suvelavastuseks ei olnud parim. Seda arvas vist enamus publikust, sest aplauski oli leige. Samas korralduslik pool oli 10 10st. Eriti meeldis mulle see toidutänav, mis vanasse aita oli loodud. Hea toiduvalik, mõnusad koogid, käsitööjäätis, korralikud lauad-toolid-prügikastid.

21. Ilus kuupäev täna 21.07.21. Kuulasin Ringvaadet sel suvel esimest korda. Üleüldse on sel suvel telekas saanud vähe tähelepanu. Saatejuht Anna pinnib Saaremaa parvlaeva mingi asjapulga käest, et kui hull olukord on, kas keegi on lõksus jne. Kuidagi kõlab nii, et no anna mulle see terake negatiivsust ka siis, kui sul seda anda ei olegi. Hull olukord lihtsalt müüks. Aga võta näpust, mees naeratas ja polnud pakkuda miskit ülihullu draamat.

Neljapäev, 15. juuli 2021

22: nljapäevast neljapäevani

 21. nädal jäi vahele. Kirjutamine jäi vahele ja ka kodune elu jäi vahele :)

8. Maandusime Tallinnas, laps oli vastu tulnud ja tulistas kohe oma plaanid ette. See oli meile uus teave. Proovisime rääkida, aga jah, oma arvamust ei tohi isegi lapsele peale suruda. Püüan suhtuda nii, et see on juba tema iseseisev elu ja minu panus on antud. Mina võin ju tahta, aga õppima ja ennast proovile panema peab ta ise. Seega hakatuseks ei hakka muretsema. Sõitsime koju ja tegin isegi päevase uinaku, sest nädalajagu muljeid oli väsitav.

9. Tegelsin rööpasse tagasi saamisega. Hakatuseks läksin hommikul ujuma. Vesi oli väga selge, sest hommikuujujaid meie järves eriti ei ole. Kalad ujusid koos minuga. Pisut kartsin, et näkitsevad varbast. Selles leitsakus suutsin veidi korrastada ka lillepeenraid ja pärast lõunat varjusin tuppa lugema. Lugemine mõjus unerohuna või ole see veel reisiväss, igatahes jäin keset päeva taas magama, mis on minu puhul haruldane. Kuumas ei seganud meid ka saunatamast, ja õhtul vihtlesin piparmündiga nii et lehed lendasid.

10. Päev lihtsalt kadus käest. Puhaksin vist ka, selleks ju puhkus tegelikult ongi.

11. Läksin jälle hommikul ujuma, s.t et läksin, aga ujumiseni ei jõudnud, sest üks palja peega mees oli ees. Nägin kõrkjate varjust, kuidas üks härra endal pükse maha ajab ja prille ette sätib ning vette suundub. Ilmselgelt keerasin otsa ringi ja tänasin õnne, et ma vilksamisi seda valget ihu juhtusin eemalt märkama. Ma ei teagi, kelle piinlikkust ma rohkem kartsin. J Õhtul üritasin uuesti ja siis läks õnneks. Olin ainus hingeline. Sellegipoolest ma näkikostüümis vette minna ei julgeks, kõrkajid on liiga palju ümberringi.

Õhtul olin solidaarne kõigi jalkafännidega. Viva Italy, olin happy nende üle. Põhjust isegi ei ole, aga millegipärast oli Itaalia poolel.

12. Minul soojalembesel ka higi leemendab, kui end natuke liigutan. Siiski on suurepärane suvi ja üldiselt ma seda kuumust talun hästi. Vaarikad on korjeküpsed ning neid ma täna korjasin. Saak on natukene ja piisav meile. Tegin perele korraliku söögi, sest plaan on jälle minna rändama. Seekord mööda kodumaad.

13. Startisime ida poole ja otsustasime, et jälgime jooskvalt. Suplesime järves ja meres ning tsekkasime kõike, mis vähegi pinget pakkus. Õnnelik olin Vasknarva üle ja põhja-ranniku üle. Kui ikka ei pea sõitma mööda suurt magistraali, saab ka oma maast parema ülevaate.

14. Uni sai magatud Kõrkkülas, kus on kena kämpimise ala. Jäime väga rahule. Sujuvalt võtsime suuna kodu poole, aga enne vaatasime Viivikonna kummitusemaju, harrastasime mägironimist ja jahutasime end ristsõna lemmikus, Aa rannas.

Neljapäev, 1. juuli 2021

20: neljapäevast neljapäevani

 

24. Päris jaanipäeva märksõna on alati jaanilaupäeva roidumusega hakkama saamine. Võtsime end siiski kokku ja läksime kohalikku karjääri ujuma. Karjäär oli nagu Pärnu rand – vesi inimesi täis, autod tulid ja läksid. Vesi näis aga nii selge ja puhas ning ujuda oli mõnus. Pärast tegime jätsipeatuse ja limpsisime seda poe ukse taga. Päris õige lapsepõlve suve tunne tuli peale.💗

25. Hommikul tundus, et tuleb lebo päev, s.t et võtan rahulikult: loen ja mõtlen. Hakatuseks käisin ujumas oma kohalikus järvekeses. Kodus tundus aga, et sügavkülm tahab sulatamist, maasikad korjamist, dokumendi sahtel sorteerimist. Ja nii see päev läks. Tüütuim töö maapeal on maasikate korjamine ja puhastamine, ainuüksi maasikad said minu päevast 2h tööd, higi ja valu. Parmud närisid usinalt ja ega leitsakus seda tööd kõige parem teha ei olnud. Õhtul tuli ka sahmakas vihma, just täpselt selliselt, kuis soovib iga põllumees: äike jäi veidi kaugemale, pärast padukat säras jälle päike, vikerkaar ehtis taevalaotust ja kõik sai kastetud.

26. Pikad pühad on ajataju ära kaotanud – laupäeva tunnet teps mitte peale ei tulnud. Kuigi ma koristasin tube, nühkisin ja küürisin. Oma õue peal kõndisin kokku ca 5 km, osa kõnnist kandis ka nimetust „unustasin“.

27. Ülepäeviti tuleb maasikakorjamise tööd teha ja täna oli jälle selle jubeda töö tegemise päev. Keetsin seekord tavalist keedumoosi. Kui see ka kaubaks ei lähe, siis jätan moosikeetmise igaveseks maha.

28. Telekat ei vaadanud, ujumas käisin, arbuusi sõin, lilli kastsin, õhtu veetsin õuest – ilus suvi, mis muud.

29. Täna rääkisid kõik eilsest jalgpallist, minul sõnu sekka öelda ei olnud, sest tudusin selle maha. Kuid lõpplahendus huvitas mind sellegipoolest. Kuidas nii kõva jalgpalliriik nagu Prantsusmaa pähe sai? Alati ei lähe kõik plaanipäraselt, see on ka kindel.

30. Millegipärast ei viitsi ma üldse homsele enam mõelda. Aju töötab viimasel ajal nii hetkes, ja seda, mida oleks vaja homseks ette mõelda, seda ei suuda kuidagi teha. Küllap olen nendest „hetkes elajate“ arvukatest soovitustest õppust võtnud. Täna niipalju siiski süvenesin, et selgitasin välja pagasi raskuse, mineku kellaaja ja veel mõned nõuded, mida peab järgima. Reis ootab.