neljapäev, 13. mai 2021

Kolmeteistkümnes: neljapäevast neljapäevani

 

6. Võtsime ette luureaktsiooni ja üllatasime sõbranjet tema päeval hommikuse duetiga. Kõlas nagu kõlas, aga oluline on, et talle meeldis päriselt ja ise olin ka nii elevil ja rõõmus, et idee tuli, et kambajõmm oli võtta ja et sel kambajõmmil oli oidu kõik talletada ja et üllatus ka üllatusena välja tuli.

7. Püüan lähtuda põhimõttest, et ela oma elu, ära teiste oma aruta, aga ikka ütlesin sõna sekka. Keel see va sügelev organ J Ega pärast ju hea tunne ei olnud ja omast arust tundsime kaasa. Vist!

8. Vaatamata külmale tuulele avasime õues söömise hooaja. Lapsed tulid. Meie lapsevanemad olime kohe naksis ja rõõmu otsast otsani täis. Uhkust samuti.



9. Emadepäev. Oma õnnitlused sain juba eile kätte ja tänase kord oli minna kokkusaamisele teiste emade ja ühe sünnipäevalapsega. Päris pikk aeg on mööda läinud, mil külas käinud ei ole. Seega oli tore näha, kostitatud saada ning kõik jutud said ka räägitud.





10. Kusagilt hakkas puhuma vali kuid soe tuul. Tööl oli kahju olla, sest õues olnuks lust tubase zoomi-teatri asemel olla. Seda enam, et  test tuli ka teha. Üldiselt ma tahan , aga täna ei tahtnud. Lisaks ei saanud kõigele pihtagi, õnneks oli laps kodust võtta, kes aitas või õigemini enamuse testist ära tegi. See oli nüüd nagu tasumisetund vanemliku hoole eest :D Ma ise ka ei saa aru, miks ma igast jamast olen nõus osa võtma. Õhtul oli aga ekstreemselt totter saade viharavist, mida vaatama jäime tegelikult ühe tuttava näoga vihkaja pärast. Asjade ilma asjata lõhkumine tekitab alati prr-tunde ja nüüd nad purustasid 2h jutti. Mõne memme puud oleksid võinud selle aja sees lõhutud saada.

11. Soe, nii soe päev. Istutasin tomatid kasvuhoonesse higitilgad ninaotsas. Pärast ei raatsinud tuppa minna, läksime hoopis matkama. Naastes oli ikka veel soe õues, nii et vedasin kõik suvised taimehakatised toast välja, aitab küll tubasest hooldusest ja aknalauaelust.

12. Ikka soe, tuult on ka. Leidsin täna ühe grupi fb-st, millest on reaalselt kasu ka. Kass ja koera ja aiagrupid on lihtsalt vaatamise ja laikimise pärast. Digitarkused kuluvad aga praegusel ajal väga marjaks ära. Kohati olen küll ise-ise, s.t tahan ise hakkama saada, ja selleks siis ongi vaja pisut trikke juurde õppida. Muruniidukile tõmbasin ka täna hääle sisse.

neljapäev, 6. mai 2021

Kaheteistkümnes: neljapäevast neljapäevani

 

29. Kevadised kaevetööd toovad nähtavale klaasikillud, roostes naelad ja muud sodi, mille külm on pinnale lähemale kergitanud. Olen seda jama 10 aastat nokkinud, aga jagub ikka ja veel. Lihtne oleks eirata, aga mina ei saa, pean kummardama ja kokku korjama kõik selle, mis looduse juurde ei kuulu. Tahaks, et maa oleks puhtam paik. Seega oli tänagi kaevamise päev. Koer oli väga pettunud, kui õue läksin, temal on oma lootus. Paraku ma kahte sporti ühe õhtuga teha ei jaksa.

30. Täna kerkis küsimus, kui palju on meil elus tahan või pean asju. Kui hoolikalt mõelda, siis nad segunevad mingil viisil ja üks võib muutuda ka teiseks. Üldiselt on pean tunne, kui pesen aknaid, teen argiõhtuks süüa. Teinekord aga tuleb ka tahtmine ja teengi tahtmise pärast, suure õhinaga. Kõik sõltub. Täna oli tahtmist täis päev. Pean pesema aknaid muutus töö käigus tahan pesta aknaid. Lisaks tahtsin veel lillepeenraid korrastada ja üle aastate kisselli keeta. Päikesepaiste, mis muud!

1. mai unustasin ära – läks täiesti meelest, et töörahvapüha ja kevadpüha. Siiski nii poolkogemata küpsetasin ühe rukkijahu-pohlakoogi raamatust „Ahvatluste aastaring“. Tänase päeva tore oli see, et vennad võtsid end lõpuks kokku ja puhusid üle aastate koos saunajuttu.

2. Täna võtsin maasikad ette. Peaaegu igas põõsas istus üks või mitu võilille ja see ajas lausa närvi. Ponnistasin küll neid juuri noaga pooleks lõigata, kuid see kõik on ajutine, juur on ju alles. Ei oska leida lihtsaimat viisi mugavaks maasika kasvatamiseks. Hea meel oli aga Kuldvillaku võitja üle. Ikkagi tšempioni staatusesse jõudis, mis siis et napikalt. Oma tugitoolist hüüdsin talle küll, et Sophokles, onu Vanja. Õnneks need mittemeeldetulemised ei takistanud võitmast. Tugitoolist minu loogika siiski Armstrongini ei küündinud.

3. Mõtlesin, et panen jalga õhukesed sukad, aga tuult tuppa kuuldes otsustasin ikka talviste paksude kasuks. Ja kuna oli väga vilets aiatööde ilm, siis rõõmustasin koera. Nägime haigruid, luiki ja jänestel oli vist jooksuaeg, neid silkas lausa kolm. Kutsa oli neist pöördes ja mul andis teda kinni hoida. Sain jõutrenni pealekauba.

Pilved nagu vahukommid :D

4. Ma ei uskunud, et mõnel õhtul vaatan teleri asemel insta-storysid. Täna jälgin Kertut, kes matkab mööda Eestimaad, nii 30km päevas. Eile oli mul lausa mure, et kas juhtus midagi, kuhu story jääb? Kas on karud Alutaguse metsades teele ette jäänud. Täna oli ta aga olemas ja karu ilmselt ei pidanud kartmagi. Aga lisaks Kertule jagab Britt Prantsusmaal oma pereelu, Sandra tõstab motivatsiooni, Merilin on lihtsalt naljakas, Anna on osavnäpp. Arvan või õigemini loodan nii eluga paremini kursis olla ja loodetavasti pidurdan mingil viisil nende abil aastate sõudu. Igatahes on äge, et selline edevus on olemas.

5. Täna sain minna lumelörtsiga tööle. No on ikka pagoda ja mis mai see on ? Õhtuks läks õnneks kobedamaks ja tegin tavalise tiiru. Seekord kohtusime rebase ja sokupoisiga. Tiir on enamasti üks ja sama, aga kohtumised on erinevad ja ka maastik muutub looduse suve poole edenedes. Toomingalehed on juba pungast palju suuremad, pajuurvad muudavad värvi. Vihm tegi teed kõik sopaseks ja koju viisin kummiku sees kive ja soppa. Ei tea, miks kummikutel selline tagant üles viskamise efekt on?

 

 

Sokupoiss ja rebane pildile jääda ei soovinud, vares oli vähe kannatlikum :)

Sellisteks ilusateks tuttideks muutuvad mõne põõsa tibud. 

esmaspäev, 3. mai 2021

Pepualus


 
 

Minul on selline kiiks, et mulle meeldivad kiiksuga asjad ja eriti meeldib neid välja mõelda. Mõnikord on tunne, et elamine on juba kõik  väljakujunenud, kõik asjad olemas ning sisustatud ja pole nagu kusagile enam midagi meisterdada. Siis tuleb aga ei kusagilt jälle mõte ja üks asi naksti juures. Saunamaja on selline tore koht, kuhu veel saab juurde asju toota. Pepualused on meil kenasti olemas, aga need on poest ostetud, tavaline kräpp. Tegin siis ühe omamoodi-aluse juurde, tekst peal ja puha, et millisele istumisele mõeldud. Meil kvalifitseerujaid just ei ole, või kui, siis mina. Tänaseks on alus ka ära testitud ning peab ütlema, et istuda oli hea. Materjal on villane, kuid kare ei ole. Kuna sauna tooniandev värv on meil roheline, siis see ta sai. Teine peaks ka mõne aja pärast sündima, eks siis paistab, mis sinna kirja saab.

neljapäev, 29. aprill 2021

Üheteistkümnes: neljapäevast neljapäevani

22. Oli asine päev, toestasin paari projekti, kohtusin oma diagnoosiõega ja kuulasin google loengut. Pigem tegus olemine meeldib mulle alati, kuigi see igapäev ei õnnestu. Õhtul läksin hea hooga koeraringile. Kõik oli kena, samm kiire, vaated ilusad, meel rõõmus ja mõtisklesin niisama päevast, kuni silma nurgast nägin, et miski väike loomake läks üle tee. Meie koerakesel ärkas sellest nägemisest jahiinstinkt ja jahtima ta minna tahtis. Minu jaoks oli see nii ootamatu, ja selg ees pikali ma lendasin, pea kolksuga vastu maad. Istusin veidi ja jõudis taas kohale, et kui kiire on hetk, mis võib muuta kogu su olemist, ning kui suur on koera jõud – olin nagu tuustakas ta käes. Minul siiski vedas, suutsin oma kondid kokku korjata ja koju kõndida. Pea kumises veel mõnda aega. Koer ju ka süüdi ei olnud.

23. Võib olla mõtlen üle, aga pea tuikab eilsest paugust täna ka veel, seega võtsin suht vabalt ja küpsetasin ühe väga maitsva kirsikoogi, kuhu sisse käis ohtralt võid, hapukoort ja muna ning toksisin oma tuhat nööpnõela nõelapatja, et üks topsik oleks kapis vähem.  Vihmane, vastikult kõle ilm soosis jõudeolekut.

Miljon nõela

24. Lund ja kruupe ja muud jama sadas täna vahelduva eduga. Seega toimetasin katuste all. Tegelikult sundisin end toimetama. Mõtteis on hetkel niipalju tuttavate haigusi, lahkumisi ja ma ei oska nendest lahti lasta. Siiski kaevasin kasvuhoones peenrad ümber ja panin rukola mulda. Võib olla see tärkamise ootus on abiks.

Linik sai lauale kena


25. Pühapäev on hingamise päev ja võtsingi seda päeva nii. Helistasin oma tädid läbi, kuna näha saab nagunii harva. Tädid on juba eakad ja eks ka minu missioonitunne kasvab koos vanusega. Eakate päevad on sageli tühjust täis, ja tahan seda tunnet leevendada.

26. Viimasel ajal on välja ilmunud palju neid, kes teavad, kuidas elada õnnelikku elu. Argngutreenerid, kanaldajad, teenäitajad, suunamuudijad, õnne valemi teadjad. Vast aitaks mind see, kui saaksin neist ühe pakkida seljakotti, oleks hea käepärast võtta kui motivatsioon või lihtsalt tuju langeb. Vaatasin Taani dokfilmi „Õnne valem“, kus naised soovivid õnnetablettidest vabaneda. Film on igati aus, aga ma mõtlen, et Taani – hygge maa on tablettide üks suuremaid kasutajaid, kas siis nende hygge tulebki tablettide arvelt?

Meie kiisu on hygge-olemise maailmameister :)


27. Tänase päeva kohta pole midagi erilist öelda, kui vaid et, tööd oli, aga tulemusi nagu näha ei ole, tahet oli, aga sellest tahtest midagi erilist ei sündinud. Täiesti tavaline tööle ja koju päev. Millegiga pead ei vaevanud ning midagi rõõmsamaks ega rõõmutumaks ka ei mõelnud.

28. Olen siin hoogu võtnud ja lõpuks hakkasin lillepeenraid sättima. Vedasin mulda ja möllasin mis kole. Peremees küsis, et kuidas sul õues nii kaua aega läks. Aga plaanid on peas ja vaja on mõelda, et mis ja kuidas ning nii see aeg sinna aeda läheb, sammuke sinnapoole ja teine siiapoole. Igatahes üks peenar on korras ja ootab ilmade soojenemist.

 

esmaspäev, 26. aprill 2021

Igavuse peletamise mäng



Tiitel Vanana on juba sellepärast vahva, et saan teha neid asju, mis kunagi oma lastega tegemata jäid. Õigemini nõuka aeg oli minu arvates nutikaid inimesi täis ja n.ö essust saia tuli kogu aeg teha, kuid mingit pidi oldi ikkagi palju vähem loominguline. Küllap ka materjalide vähesus piiras loomingulisust ja info nappus samuti. Praegu ava raamat, ava internet ja ideed lendavad su juurde. Mäletan, et õmmeldes ja kududes tegin küll alati ummamuudu omamoodi ning see välja mõtlemine meeldis mulle tohutult, kuid mänge, mänguasju me ei teinud. Nüüd siis tuleb need tegemata jäänud tegemised tasa teha J

Meil on pudelikorke lademetes sellepärast, et taaraautomaat ei soovinud korkidega pudeleid vastu võtta. Sellepärast tuli need maha keerata. Ja nii neid kogunes. Minu osa on vast sinised punnid, ülejäänut on tootnud meespere. Seega materjal  nagu maast leitud.😊

Sellise mängu loomiseks on vaja korke, liimi ja penoplastist alust. Lapsed valisid korgid, ladusime alusele kujundi ja hakkasime liimima. Oli tore töö. Samas võib see kujund olla milline tahes, näiteks lill või lind. Mängu tegemine ja ka mäng ise on jõukohane igas vanuses mängijatele.

Et mängima hakata, selleks on vaja viskerelva, milleks võib olla uba, kastanimuna, tammetõru. Meie kasutasime kivi. Kivi sobib ka, aga ta põrkab natuke palju, s.t et tabad küll, kuid kivi kargab sellest tabatud pesast välja.  Igale korgi-ringile andsime punktid, s.t välimine 10 punkti tabamise korral, sellest järgmine 20, 30… Mängu võib teha suuremagi, meil oli piirajaks alus. 

Idee pärineb „Igavusepeletamise raamatust“. Nii peletasime meie igavust, sest ta tuleb väga kergelt kallale küll. Nüüd oli aga mitu tundi tegevust. Uus mäng ikkagi ju. Kordamööda oli üks meist sekretär, kes punkte kirja pani ja kokku arvutas. Ja nii see igavus eemale meist jäi. 😉


neljapäev, 22. aprill 2021

Kümnes: neljapäevast neljapäevani

15. Nagu igal aastal, kestab sünnipäev tavaliselt kauem kui üks päev. See meeldib mulle, sest ma taha suurt pidu ja palju rahvast koos juba sellepärast, et tahaks kõigiga suhelda, olla, rääkida. Kui on suur pidu, siis tekib lõhki-tõmmatu tunne ja kõik see melu on liig. Täna oli aga taas väikene istumine, mis oli tore. Õhtul vaatasin “Kool minu kodus”, mis tõi taas tõdemuse, et kui inimesed on pikalt koos elanud, siis muutuvad nad ühte nägu, või siis hoopis on loogika selles, et sarnane valibki sarnase. Saates oli perekond Kõiv, Krista ja Kalle, nii ühte nägu. 

 16. Olen taas pusserdamiste lainel. Ühel päeval unustasin end tööle. Eile läksin autot teenindusse viima. Õu oli seal nii masinaid täis, et läksin ruumi sisse ja küsisin, et kuhu ma auto jätta võin. Öeldi, et jäta kusagile ning läksin siis tagurdama. Millegipärast avasin tagumise ukse ja istusin tagumise istme peale – ei tea mis ma siis nüüd lootsin, kusjuures tagumise istme peale on mul asja väga harva. Täna unustasin end magama, hea et kella 11sele vaktsiinile jõudsin. Igatahes suurest magamisest kindlustasin juba enne süsti peavalu, süstist vist juurde ei tekkinud midagi. 

 17. Kui ma päriselt vanaks saan, tahaksin olla tema moodi – selline osavõtlik, soe, sõbralik, suurepereema, kellel on lapsi rohkem kui ise on sünnitanud, selline ilmaema. Täna sängitasime ta maamulda. Oli imeilus päev. Pisarad voolasid, ma ei teagi, kas haletsusest siiajääjate kurbuse pärast või selle teekonna pärast, mis ükskord lõppeb meil kõigil. Tema ärasaatmine oli talle vääriline. Ma arvan, et ta pilvepiirilt vaatas ja kostis, et mõtle kui tublid te olete. 

 18. Varsakabjad olid nüüd õitsema hakanud. Ilus kena kolletav pundike vaatas kraavist vastu. Vaja oli neid muidugi pildistada, mis omakorda päädis kraavi kukkumisega. Nii et koer ei olnudki koju jõudes ainuke sopakäkk. Oli ilus kevadine päev taas kord. Kahjuks oli tarvis jälle arvutis istuda ja tarkusi kõrvataha panna ning hiljem ka teada saanut testida. Sain testitud, kuid ikka endamoodi, puterdamise hinnaga, nimelt olin suutnud mõned küsimused mingil kombel vastamata jätta.
19. Kui laps küsis, et kas ma võin, siis ma ütlesin, et muidugi võid, ainult sõida ettevaatlikult ja ära kihuta. Ikkagi tähtis päev, aitab või ei aita edasist elu mõelda ja sättida. Eksami tulemus on ju osaliselt ka tuleviku määraja. Ise sain aga sellise uudise, et minu leivakotist võetakse veel selle aasta sees väikene amps ära, ehk teisisõnu jään vaesemaks. 

 20.Koolivaheaja rõõmud ajavad natuke hulluks ka. Lapsed on nii intensiivsed ja ise ei ole harjunud. Igatahes peale matkamist, meisterdamist, vahvli küpsetamist, kala praadimist, meisterdatud mänguga mängimist, punktide kokku lugemist, pesu nöörile riputamist, tule katlasse tegemist, musta notsu mängimist, lohutamist, kakluse lahutamist, lillede kastmist, lillede istutamist, prügi väljaviimist, pühkimist ja nühkimist oli mul toss väljas.
21. Ei olnud tal ammu külas käinud. Tore oli näha, kuid lõppkokkuvõttes käisin halbu uudiseid kuulamas. Nende uudiste tuules käisin surnuaiad läbi ja tegin kevadised korrastustööd ära. Õhtul telerit vaadates tuli nagu pomm kõigele eelnevale otsa teade Lea Dali lahkumisest. Ebaõiglane on see saatus meist paljude jaoks.

neljapäev, 15. aprill 2021

Üheksas: neljapäevast neljapäevani

8. Ei suutnud kiusatusele vastu panna ja vaatasin terve esimese hooaja „Paradiisi“. Ma ei teagi, mis igatsuse kärbes mind hammustas, aga see imeilus armastuslugu  läks südame külge. Mulle meeldis kohe kõik: ilus mehelik mees, kütkestav ajastu, õilsad tunded, väljapeetud käitumismaneerid, see kõik oli midagi hingele. Hingele oli ka hilisõhtune „Ema“ ETV2-st, kus lisaks omapärasele süzeele oli ka deja-vu võttepaik. Reisimise üksvõlu on ka see, et hiljem võib tekkida telerist äratundmist ja siis kilkad rõõmsalt kaasa: ma olen seal käinud :)

9. Tuul ei ole ammu nii hullult puhunud. Katus kolises hirmuäratavalt ja õue ei tahtnudki minna. Sellegipoolest oli ju reede ja nädala suurshoping vajas tegemist. Kätte sain ka oma virutaalreisi medali machu picchule. Ilus medal on. Kas seda nüüd nii väga vaja oli, aga niipalju oli tast tolku küll, et kõndinud olen kordi rohkem varasemast.

10. Täna oli moodne koolitus, aga valel ajal. Hea on ju varakult end kirja panna, aga pärast seda tagasi ka võtta ei taha, tundub nagu lubaduse murdmise moodi. Nii oligi, et  tüdrukud asjatasid teises toas ja mina kuulasin oma toas loengut. Vahepeal sain nina välja ka pista ja natuke neid ka näha. Nagunii tahaks ju rohkem näha, aga hea oli see, et nad said omavahel näha ja olla ning minu söögitegemisemure võeti ka enda kanda.

Focaccia enne ahju minekut

Ahjust tulnud focaccia


11. Minu eilne melu kestis ka täna. Loeng oli positiivne ja meeleolukas. Ilmgi ilus, nii et pauside ajal nokitsesin õues peenra kallal. Tundub, et aiaelu hooaega tuleb hakata tõsiselt võtma.Tomatitaimed on juba parajad pikukesed ja talvepaus on aiatööst nii pika puhkuse andnud küll, et tahaks juba.

12. Ajasin oma kere ja koera üle mõne aja kodust välja. Oli päris mõnus. Varsakabi oli nuppus juba, sinililli üsna palju metsa all, ka üks kitseke kablutas üle tee. Kui viimati käisin, mis  ei olnud ka ammu, oli järv alles jääs.  Nüüd ei olnud jääst enam jälgegi. Muidu oli väga tegus ja mõtlemist täis päev. Oli vaja aegu broneerida ja kokkuleppeid sõlmida ja see meeldis mulle.



13. Ise ma aru küll ei saa, et kahekümne aasta taguse ajaga midagi nii väga palju muutunud. Mina olen ikka mina, minu jõudlus on ok, uudishimu on olemas, vaim on valmis otsima leidma ja katsetama. Aga aasta uus lükkis end jälle aastatekeele juurde ja seega oli minu päev. Mõnikord on hea ka tähelepanu keskpunktis olla, ja seda tähelepanu täna jagus.  Tundsin end vägagi hoituna ja erilisena.




14. Tavaliselt olen liiga detailne läbimõtleja, etteplaneerija, tahan teada, mis ja kes ja kuidas, et siis teada, kuidas kulgema hakkab. Isegi ühe saunaõhtu tarvis on mul tavaliselt plaan. Täna aga kulges hoopis plaaniväliselt ja ei olnud sugugi halb. Pigem olid ootamatud külalised nagu õnnistus, värske veri ja uus vaatenurk. Peaks spontaansusele rohkem ruumi tegema.

esmaspäev, 12. aprill 2021

Mina ja kola

 


Kui keegi lähedane toob, ma ei ei ütle. Nii lihtne ongi taas kola juurde saada. Võiks ju iseloomu kasvatada ja õppida ei ütlema, aga lähedase inimese puhul tekib ka aitamise ja vastutuleku vajadus. Igatahes on nüüd kotitäis mingeid tülliribasid juures. 

Üldiselt mõttepuudust, mida millestki teha, mul ei teki. Mõnikord on vaja ainult aega seedimiseks. Seekord hakkasin tüllist ribasid käristama ja heegeldasin need nuppudeks. Kokku sai selline väike vaibake saunamajja. Kui pesus käidud, ei taha kuidagi külma kivi peal seista. Mingi tükike jalgade all on tervisele hea ja lihtsalt mõnusama olemise jaoks vajalik. Oli mõnus heegeldada.

neljapäev, 8. aprill 2021

Kaheksas: neljapäevast neljapäevani

Üks aprill lõi minu põsed punaseks, pani pea valutama ja tegi olemise teerulliallajäämisega sarnaseks. Kraadides selgus, et paha nali ja olen tõbine. Enne kui põdema sain jääda, oli vaja saata hunnik teateid ja sõita testile. Omast arust olen hoidunud ja vältinud, aga iial ei või teada, päris erakud ei ole meist keegi.

Kui juba rannas olin, ei suutnud kiusatusele vastu panna, kaks sammu kõndida ja mere õhku sisse hingata. 

2.04 K-d ei olnud, aga palavik on endiselt. Vegeteersin une ja ärkveloleku vahel üsna mitmed tunnid päevast. Siiski jõudsin ETVst vaadata „Ristumine peateega“, mis on eriti sürr vaatamine, nostalgilist „Laanetaguse suve“ ja muidugi saateid Ita Everist. Ühes vanas intervjuus ta ütles, et talle meeldib inimesi vaadelda. Olen ka tema pilgu sisse jäänud, kui ta tuli mulle PERHi koridoris vastu ja vaatas mulle sooja, heatahtliku pilguda silma sisse.

3.04 Teerull-teerull, miks sa mulle selle stabiilse 37,7 rullid. Tablett kerib alla, aga kerge peavalu annab teada, et tõuseb taas. Energiat on siiski õnneks rohkem ja suutsin isegi pisukese pikeerimise töö ära teha.

4.04 Ikka veel, aga kannatab olemist. Sain kätte greenestist tellitud pähklid ja muud spontaansed ostud. Kaasa oli kenasti pandud väike üllatusnänn ja käsitsi kirjutatud tänu ostu eest, mis on praegusel ajal armas ja olgem ausad, teeb südame soojemaks küll, kui pakike lihtsalt tellitud toodetega. Õues on krookused õitsema hakanud ja isegi mesilased ründasid õisi.

5.04 Olukord paraneb. Neli mahavisatud päeva, aga ju mul oli seda ka vaja. Ilmselt peabki keegi aitama aega maha võtta, kui ise ei oska.

6.04 Jätkan oma töid ja tegemisi sealt, kus pooleli jäi. Ja pooleli olevaid asju on, nii kodus kui tööl.

7.04 Täna luban endale kriitikat. Ma ei mõista, kui Jüri ütles ei, ei peaks Kaja jt seda otsust maha tegema. Jüri ei pea olema eeskujuks, kui tema tervis seda ei võimalda. Kaja ju ka eeskuju ei ole, mämmerdab ja mämmerdab.  Iga logopeed oskaks teda aidata. Ei tea, miks ta seda ei küsi?

neljapäev, 1. aprill 2021

Seitsmes: neljapäevast neljapäevani

 




 26.03 On ikka hea küll, et meie päris igat sammu ei piirata. Kui metsa ja mereäärde minna ei saaks, oleksin kurb küll. Tänane päev tasus end kuhjaga. Esimesed sinililled metsaall, avarad ja pisut üleujutatud Kasari luhad, natuke veel rüsijääd meres, luigeparv merel, kulliline, puukoristaja ja haneparved, nostalgilised kiviaiad, kadakased karjamaad, silmapesu Salevere salumäel, vaikus ja rahu. Vaid üksik kalamees põristas paadiga merel. Ega rohkemat ei olegi vaja et saada taas end natuke laetud.



27.03 Maahommiku ja kodu koristamise päev, üks päev nädalas peab selle töö ikka korralikumalt ette võtta. Ühe soojaga sai puhtaks küüritud ka auto. Tunnen end lausa kangelasena.

28.03 Kella keeramine mulle meeldib, sest mulle meeldib õhtune valge aeg. Ilm oli ka ilus ja sain vist sellest powerit juurde. Nii et riisusin õues lausa mõnuga. Kui tulemus on silmaga näha, siis on töö pigem lust. Lisaks olid kohal väikesed pannkoogi sööjad, sain tilga kasemahla ja meisterdasin ühe kaardi ka.


29.03 Täna kõik kurtsid, et kella keeramine neile mõjub väga halvasti. Ei julgenud hõiskama hakata. Õues on täna nii vali tuul, et ei taha sinna minnagi, puhub minu meelekindluse ära. Sellega on täna veidi pahasti ka. Ei oska endaga midagi peale hakata peale kirjutamise ja lugemise. Aga raamat aitab alati.

30.03 Päev nagu päev ikka, aga õhtune jalutuskäik kestis tavapärasest kauem, sest sõber koeral oli vaja iga põõsa najal jalga tõsta ja minul oli vaja linde luurata. Põllud on täis haneparvi ja luiged kükitasid ühes lombis. Eemalt tuli ka Bambie kamp ja meie neid hirmutada ei tahtnud, seega tardusime hetkeks paigale.


31.03 Tüli või õigemini solvumist kõrvalt vaadates tahes tahtmata valid poole. Aga kelle poolt olla, kui eksisid mõlemad? Püüan hoida neutraalset joont. See on nii minu moodi, sest mina pahandust ei taha ja püüan seda vältida niipalju kui saan. Õhtuks olin juba koduküla rannas, sest meie pere lapselaps sai aasta vanemaks. Nii harva kui see võimalik, tahaks midagi toredat nendega ette võtta. Lõpuks tuletasin meelde algklassi muusikaõpetust, loodan, et titi-titi-taa, titi-titi taa-aa ikka mul õigesti meeles oli.




esmaspäev, 29. märts 2021

Juhuks, kui ...

 

Olin kaarditegemise lainel. Aeg-ajalt läheb ikka tarvis ja siis on hea kodust võtta. Ma näen  hullult vaeva selle mõtlemisega, et mis ja kuidas. Tahaks olla originaalne, aga fantaasiast jääb mõnikord puudu. Aga üldiselt olen rahul tulemusega, sest ka see väljamõtlemine on tore ja väikene nokitsemine mõnus. Vahendid olid kõik kodused tagavarad, mis kokku kogutud, tükeldatud erinevatest pakenditest. Üldiselt hoian alles asju, millest midagi teha saab. Aeg ajalt seda sodi viskan ikka ära ka, sest mõttelend on kiirem tegudest, kuid miski tagavara ikka peab olema, juhuks kui ...

Mingit erilist kunsti siin ei ole, aga made by me, seda pean oluliseks küll.


Õpetus Jaago käsitöötalu blogist

ühe kommikarbi sisu on südamatega ring. 

ilus helesinine karp, heegeldatud lilled ja auguraua täpid 

litrid + kusagilt (ei tea kust) pärit joonstatud alus

üks poiss saab meil kümme :D

kommikarbilt pärit liblikad

kommikarbi lehvid 

neljapäev, 25. märts 2021

Kuues: neljapäevast neljapäevani

 

18.03. Ma isegi ei tea, miks see nii on, aga millegipärast hakkab alati must stsenaarium mõttes tööle, kui kõik ei ole lähedasel inimesel kõige paremas korras. Mõistus kohe genereerib halva jätku sündmustele. See on vist üldse inimestele omane. Ka Peeter Vähi ja Tiina Jokinen natuke Siberi taigasse eksinuna nägid ette halba, aga lõpuks läks kõik hästi (saade Ürgne maa Siber). Loodame, et meil ka. Ega minu nutt ei aita, ja lõpuks läheb kõik mööda.

19.03 Päike ja lumekruubipilved olid taevas vaheldumisi. Koristasin ja lugesin ning skrollisin liiga palju telefoni, nagu iga sekundi tagant tekiks sinna midagi elutähtsat. :D


ühe õhtu smuuti

ühel hommiku nägu

20.03 Vastikult vilu tuul ja tuisulumi ei ole just kevade alguse puhul oodatud, kuid platsis nad olid. Vaesed luiged järvejääl kaeblesid valjuhäälselt ja minul oli lausa mure, et mis nad söövad, kust nad saavad ja ega ometi rebased neile ligi ei pääse. Laupäev on üldiselt selline päev, kui tahaks perele midagi paremat lauale panna, kuid läks nagu läks, kotlettide sisse pandud kõrvits oli silmaga nähtav ja seda söödi pika hambaga.

21.03 Eilne lumeburgaa sulab täna, kõik teed on lirtsuvat lund täis. Tänane päevaplaan mängiti ümber Oslos, s.t minu päev kulgeb laskesuusatamise rütmis. Olid põnevad sõidud ja lausa kahju, et hooaeg otsa sai. Suusataja-laskja peab ju murdosa sekundi jooksul otsustama, millisel hetkel ta päästikule vajutab, muidu sõidab rong ilma sinuta. Nii juhtus Wiereriga: seisis ja sihtis ja sihtis ja seisis ning kõik lähevad ja tema ikka seisab. Minul on otsustada vaid väikesed asjad. Näiteks täna võtsin kätte ja otsustasin tikkida ära poolelioleva töö ebameeldivaima osa.

22.03. Täna kuulsin kiivitajat ja lisasin oma ringile 1 km otsa. Lugesin Kertu palverännakust ja mõtlesin, et kui tema jõudis kõndida päevas 40km, võin mina ka veidi auru juurde lisada ja kõndida 6km. Mis see siis ära ei ole J Sattusin lugema Alli Kassi blogi, kerisin seda aastaid tagasi ja lugesin nagu raamatut, mille peategelasel on jõudu, arukust, tarkust  ja on antud hetki, mida keegi taha kogeda. Jah elu pakub igale erinevalt. Ühel hetkel on ilu ja teisel on kõik läinud, valida alati ei saa. Mulle pakuti aga sutsuvõimalust ja valisin selle vastuvõtmise.

23.03 Tegin ühe netitellimuse. Millegipärast näib, et ka selline tellimine toob ellu vaheldust, ja pähklid ju, mida ma armastan, ei ole meie poe kaup. Igatahes ei saanud ma selle tellimisega väga hästi hakkama ja konsulteerisin telefoniga üle. Noore mehe hääl ütles, et olete esimene, kes hakkama ei saa, aga aitas abivalmilt siiski.

24.03 Vestlus ühe tohtrihärraga ajas mind kõht kõveras naerma ja tegelikult šokeeris ka. Kui me oleksime olnud semud, siis oleks ta võinud nii pöörduda, aga me ei ole. Õnneks või kahjuks ei ole ma teemade üles võtja, suureks paisutaja. Tal veab. See minu reageerimata jätmine ei pruugi õige olla. Aga olgu tal õnne järgmistega, kes ei ole minusugused leebed. Muidu olekski igav päev olnud, hr doktor tõi kohe vürtsi juurde ja mul ka üks lugu lugudepagasis juures. :D

esmaspäev, 22. märts 2021

Katted korvidele

 

Köögis peab olema kõik käe-jala juures, et  mis tarvis, saaks siu-vipsti valmis. Meil köögis panipaika ei ole, seega pean asju kuidagi teisiti organiseerima. Sellised asjad, mis väikest vahepeatust nõuavad, on tühjaks saanud purgid. Nende õige koht on kuurialune riiul. Igat purki aga ei taha ekstra viima minna ja selleks ongi köögis korvid, kuhu hea purk ajutiselt sisse pista. Ühele korvile olin juba ammu heegeldanud peale sellise südametega katte.  Nüüd saabus ka teise korvi aeg ja ühest vanast padjatoorikust sai temagi katte. Mõnikord mõtlen, et träni alles hoidmisel on ikka kasu ka sees. Nüüd oli võtta poolvalmis asi ja sellele südamed peale sättida. Mingil ajal tehtud padjast sai ühel hetkel lihtsalt isu täis. Toona olid sellel fileetehnikas heegeldatud padjale peale õmmeldud heegeldatud lilled. Nüüd ma neid lilli enam ei tahtnud ja ka see padi ei haakunud praeguse mõttega. Inimene muutub, maitse muutub, mõttemaailm muutub. Vähemalt mingis osas.




neljapäev, 18. märts 2021

Viies: neljapäevast neljapäevani

 

11.03 Hommikul parandasin eilse vea ja eilne sünnipäevalaps sai õnnitletud täna. Seda mälukest on raske joonel hoida kahel juhul:  kui on kiire ja kui on liiga hall argipäev. Praegu on see viimane. Kodune hädapärane suusarada pakkus õnneks siiski hingele ja kehale midagi. Karta on, et see oli viimane kord, sest mõned künnikamarad olid juba välja sulanud.



12.03 Vihma sajab. Vend helistas, rääkisime koroonast. Helistasin tädile, jutt ikka koroona. Kuulasin ühe instagrammeri live ja jutt ikka koroona. Hea on öelda, et ära siis räägi ja kuula, aga raske on ise ka hoiduda ja mis teemat meil siis muud ongi. Tegelikult ju on ka. Vaatasin meie koolipoisi tulemusi, mis olid ju üldjoontes ok, aga sealhulgas oli ka mitte-oke ja siis ma mõtlesin, et ma ei peaks üldse vaatama ja mitte mingeid ootusi seadma, sest on see ju tema elu ja tegemised ning tema võiks muret tunda. Ma tean, et olin ise sama lohe, ja see et ma lohe olin, ei ole minu elu arvatavasti nii väga mõjutanud. Aga ikka tahaks, et laps oleks see parem lohe. :)

13.03 Kõik me ihkame välismaale. Tädi mul pahandas oma tuttavate pärast, et mis välismaahaigus neil küll on, et nad peavad praegu ringi rändama. Tunnistan ausalt, tahaks ka, aga mina lihtsalt ei riski raha kusagile kinni panna, kuhu ma võib olla nagunii minna ei saa. Igatahes ihkab  koergi meil välismaale. Täna juhtus nii, et oma territooriumilt, mis on 1,5 ha suur, ta välja sai ja seda välismaailma uudistamas käis. Mina olin muidugi murest hullumas, sest olen näinud küll neid otsimiskuulutusi, kus koer on kaduma jäänudki. Õnneks oli meie paharetil vaid väikene visiit naabrite poole ja siis saabus saba jalgevahel koju tagasi.

14.03 Plaanisin laisklemise päeva, sest toad korras, eilne ahjupraad pool söömata, pesud pestud. Mõtlesin, et loen ja jalutan. Aga läks nii, et küpsetasin korpe, tegin natuke tööasju, jalutasin ka ja raamatut, mida lugeda plaanisin, ei lugenudki. Kuidagi nii lihtsalt libiseb üks päev õhtusse.



15.03 Emakeele etteütlust tegin elus esimest korda. Ma ei saa aru, kuidas nii kiiresti kirjutada saab? Jah, ta kordas neid lauseid korduvalt, aga paluks ikka üks lause ära korrutada ja siis järgmise juurde. Muidu jäin üsna rahule, vaid esimene imelik lause sai komasid valesti. Lausa vihane olin selle õieti peale, mis mõttes sobisid mõlemad õigesti/õieti. Selle koha peal oli absoluutselt õige õigesti.

16.03 Täna kõndisin palju, üks ring enda jaoks, teine 5 km kutsa õnnelik-olemiseks. Oli teine rõõmus küll, nuuskis ja tõstis jalga usinasti. Ja ise olin ka rahul, sest hommikul oli ilus udumaastik ja õhtupoole säras päike. Luiged ja sookured olid saabunud ning ka pardid otsisid kohta, kuhu maanduda. Küllap nad mõne kraavi ikka leidsid, sest vett neis jagub. Järv on veel jääs. Rohenäpp sai ka minust välja, sest tomatiseemned said mulda, ning ka herneid panin köögiaknale, et siis neid idukesi näpistada võileiva peale.




17. 03 Kui üks päev sportlik, siis teisel päeval toss väljas/ minu vanasõna J Ma ei tea, kas kellelgi veel on sama lugu?  Täna haigutan ja uimerdan ning nii see päev õhtusse veeres.

neljapäev, 11. märts 2021

Neljas: neljapäevast neljapäevani

 4.03. Enn Meiesaare võiks igal hommikul Hommiku tv-s olla, tema lõnguse-moodi raputamine on nii energiline ja humoorikas algus päevale. Siiski hommik nagu oleks öelnud, et pill tuleb pika ilu peale, sest õhtul tekkis lihtsalt tüli tühja pärast.

5.03 Tuppa paistev ere päike toob välja kõik tolmurullid ja kõik ka veidigi määrdud kohad. Küürutasin ja küürisin higimullid otsa ees. Energiat aga jagus veelgi, ning läksin tavapärasele kõnniringile. See kujunes küll katsumuste rohkeks, sest ootamatult hakkas puhuma väga jäine tuul, mis kriipis põski nii, et mõnus kõndimine muutus parajaks piinapingiks.

6.03 Mehhiklane Leno maahommiku saates ütles kenasti, et võtke aega märgata imelist ja te näete seda. Talv üritab uuesti ja vast seegi on imeline.

7.03 Vaatamata sellele, et talle kapsas makaronidega koos ei maitse, on ta ikkagi armas, kallis, hea ja lahke. Sest et roosid on vaasis ja olen meeles peetud ja tunnen end hoituna. Ilmataat aga ei jäta jonni ja täna keerutas ta lund kuidagi eriti suurte pööristega. Vahepeal ei saanud arugi, kus taevas, kus maa.



8.03 Poeg ja tulbid, süda on lapsele õige koha peale kasvanud ja sellest rõõmust jagub maadlemiste vahele ka pikaks ajaks. Õhtune kõnniring oli samuti ilus, loojuma hakkav päike kuldas üle kõik kõrred, puud ja teed.



9.03 Kolmas lilledega päev. Naine on tore olla. Kuid maailm jamab sama jama, mis algas aasta tagasi. Saan aru küll, et inimesi on vaja seadusega piirata, ja ma ise olen seadusekuulekas ja hoidun kõigest, millest veel vähegi saab hoiduda. Aga rusuvalt mõjuvad need otsused ikkagi. Mõistus tõrgub vastu võtmast ja aru saamast, et mis jama see üleüldse on.

10.03 Tuisulume aeg. Võtsin ikkagi end kokku, et minna ja kahlata läbi tuisulume ning oma traditsioonilised 5 km ära kõndida. Selg sai märjaks, varbad külmetasid ning põsed olid tulipunased ja tagasitee oli nii visa, et pidin juba peaaegu lapsele helistama: tule mulle kelguga järele.



esmaspäev, 8. märts 2021

Mõtteterad ja klaasialused

 

Mida vanemaks seda tundelisemaks ja ka leplikumaks – see vist toimub meist paljudega. Panen nüüd tähele rohkem linnulaulu, tuulekohinat, meremühinat. Märkan pisidetaile ja tahan, et neid oleks ka minu ümber.

Meil on klaas laud, mis on üsna tüütu just puhtuse hoidmise mõttes. Kui sinna peale midagi toetada, kipub ikka mingi rõngamoodi jälg jääma. Ega need jäljed nii hullumoodi mind ei sega ka, sest kui on kodu, siis tuleb seal elada, mitte hoida seda nagu klantspostkaarti. Aga kuna tsitaadi-mõtteterad mind köidavad ning tahe oli midagi teha, siis said kasutuse kokkukorjatud kasutud raamatu kaaned, need tükeldatud, tsitaadiga varustatud ning kraklee-lakiga üle pintseldatud. Nüüd võib sinna toetada klaasi, tassi vms. See tegemine sündis lihtsalt tegemise pärast.  Ja üldiselt on nii, et tsitaadid tulevad ja lähevad, aga mõned neist lähevad rohkem korda.







neljapäev, 4. märts 2021

Kolmas: neljapäevast neljapäevani

 

25.02 Kõik on tavaline, ka see, et ta räägib ja räägib, kuidas nad lastest ei hooli ja neile asu ei anna. Siiski ei ole mul tahtmist olla otsekohene ja öelda, et kallis inimene, need lapsed on sinu töö ja see töö peaks olema seega õnn ja rõõm, sest leib tuleb lauale, päevad on sisukad ja sina oled vajalik. See otsekohesus rikuks suhte ja ütlen vaid: no jah.

26.02 Uued piirangud. Seega unistada suurelt ei ole võimalik. Proovin siis väiksemaid unistusi ja midagi uut võiks siin elus ja ka olla. Seekord haarasin poest kaasa tamarindi paki, mis oli seni maitsmata.



27.02 Päike kuldas metsateid, talvest pole enam jälgegi. Pajukiisud on urvas ja kõnniring oli väsitav-kostutav samaaegselt. Hing ja toorjuustukook olid sööjate ootel, sest rändajad lubasid tulla. Ootasin ja ootasin, lõpuks läksin sauna pahameelt välja higistama. Ja siis nad tulid ning pühkisid ka minu pahameele. Tean ju küll, et lapsed elavad oma elu, mitte minu unistusi, aga mõnikord kipun selle unustama.



28.02 Veebruari viimane päev näitas parimat poolt, päike soojendas, tuuleke paitas. Tegin kokku tulnud perele kiire lõunasöögi ja viisime päälinnalapsed Jägala joa kaudu koju tagasi. Veits jäime küll hiljaks, sest jääskulptuurid, mille pärast ma sinna minna tahtsin, olid juba peaaegu ära sulanud. Ilus oli sellegipoolest. Vaheldust otsisid vist ka teised, sest joal oli ju laulupidu.



1.03 Panen igal hommikul just koroona-jutu ajal teleri mängima. Üks sõna on vallutanud maailma. Selleks sõnaks võiks ju pigem olla rõõm või õnn või sõber või kasvõi koer ja kass.

2.03 Nalja saab mõnikord ise tegemata ka, kuid ise peab ka tegema. Kuidas seletada pantomiimiga raadio Elmar või pampersid J Aga üldiselt ma tajun, et neid inimesi, kes siinkandis oleks päris minu, on raske leida. Töökaaslased õnneks on. Aga seltskond, kus jututeemad kalduvad sügavamasse filosoofiasse,  on minu jaoks veidike too much ja ma tundsin end pisut võõrkehana. Lihtsama variandi puudumisel pean filosofeerimist harjutama.

3.03 Muidu oleks olnud täiesti harilik päev kartulipudruga, kui mitte koer meil pannipesija ei oleks olnud. Ei tea, mis tal küll hakkas :)