39 neljapäev ja neljapäev

 

*Teen oma igapäevast tööd mõnikord kirega, teinekord pisut tuimemalt. Enamjaolt olen rahul, sest minu töö sisu meeldib mulle, mulle ei meeldi vaid see, kui vähestele see päriselt korda läheb. Mõnikord tunnen nii. Üldiselt siiski ma ei oota ei kiitust, ei tunnustust, ei tänu, piisab vaid, kui on huvitunuid. Aga kui siis ka kiitus või tänu tuleb, on see seda magusam. Võttis isegi kohmetuks.

*Täna on põhjust mõelda taas sellele päevale, mis oli täis teadmatust, valu, ootusärevust, suurt valu ja lõpuks rõõmu – sain emaks. Otsisin talle ilusat mõtet, mis annaks sõnumi, tõstaks toonust, oleks armas. Olen siiralt rõõmus, et ta mul olemas on, sest ta on mind nii palju õpetanud nii otseselt kui kaudselt. Ma õppisin tema kaudu olema ema.

*Hommik algas koogi küpsetamisega, sest ülejäänud lastega mõtlesime minna eilse sünnipäevalapse päeva tähistama. Kutsusin kohale ka üllatuse, keda me polnud silmast-silma aastaid näinud. Ma ei küsitlenud oma last eelnevalt, mõtlesin, et üllatused on ju toredad ja seepärast ta ei teadnud arvatagi. Kuid tegelikult päris valutult ei läinud, tema oleks soovinud valmistuda ja ta tundis eht eestlaslikku oi süüa vähe, põrand pole nii puhas jne. tegelikult oli ikkagi kõik ülimalt armas ja tore. Ühe pere nii lähedased sugulased üle aastate koos, seda võimalust pole meil olnud ammu ja ei tule ka varsti, sest üllatus sõidab oma koju tagasi.

*Mõtlesin, et võtan vabalt. Ilm oli ka kehvake ja võib ju vihmapüha pidada. Siis aga märkasin, et pliidi praeahjul on plekid, pesukorv on täis, korjatud õunad hakkavad mädanema ja nendega peaks midagi ette võtma. Ja nii see päev läks.

*Hommikused vestlused kiisu ja kutsuga on tavalised. Kutsuga on alati konkreetne jutt, et nüüd lähed õue ja ole hea poiss, valva hoolega. Kiisuga on keerulisem, tema tahab minna küll, kuid uksepealt vaadates talle mõnikord miski ei meeldi ja siis ta seisab seal otsustusvõimetult. Täna otsustas ta siiski minna, aga vaid selleks, et teisest uksest tuppa tagasi tahta. 

Õhtul koju tulles selgus aga, et koer oma valvamise ülesannet korralikult täitnud ei olnud, sest trepil ootas mind üks pakk. Kuidas tooja trepini jõudis? Mina küll kardaks võõrast suurt koera. Oli vist mingi koeralausuja.

*Hommik oli tõesti ilus ja külmakrõbe, -8 kraadi näitas termomeeter. Eks oli ka aeg külmemaks minna, kaua seda vihma siis ikka peab taluma. Muidu oli tavaline tööpäev ja tavaline kodune õhtune telo ja telkuga.

*Tänane hommik võttis vastu hoopis peene uduvihma ja valju tuulega. Niipalju siis sellest talumisest. Tuleb taluda! Aga päevane aeg on nagunii tubane, siis olgu seal õues nagu on. Hakkasin meisterdama midagi, mis ootamatult sütitas mind. Aga muidu muljeid vist ei olegi, telekauudiseid ei hakka ümber jutustama.