Neljapäev, 30. juuni 2016

Päev enne puhkust



Päris üllatavaid asju saad teada, kui oma nime googlesse toksida. Mina sain teada, et olen viis aastat tagasi mingid kaalulangetavad tooted võitnud ja kolm aastat tagasi Maalehe tellimuse. Millest ma muidugi olen ilma jäänud, sest oma võite ma vormistanud ei ole. Kahju mul muidugi ka ei ole. Kaalu ma mingite preparaatide abil ei ole kunagi langetanud ja ei kavatsegi.  Üritan olla rahul sellega, mis on antud. Maalehe tellimus oleks muidugi asjalikum olnud, aga ega ma väga suur lehe lugeja ei ole, need on lihtsalt nii mahukad, et kõike nagunii lugeda ei jõua. Pigem loen maakonna lehte, kus leiab lisaks infole ka äratundmisrõõmu ja raamatuid. Igatahes puhkusele lähen koos raamatuvirnaga. Vähemalt mõte on, et loen. Eks siis näis, kuidas tegelikult läheb. Erinevaid üritusi ja kokkusaamisi on planeeritud juba päris palju, loodan, et puhkamiseks ka ikka aega jääb ;)

Kolmapäev, 29. juuni 2016

Olid jaanid ja jututeemad



Jaanide pidamine võttis tervelt kolm päeva. Tänaseks on jaaniväsimus välja puhatud ja argielu kohal. Ka seekord järgisime truult oma vanu traditsioone ja millegi uue peale ei hakanud panustama. Seega oli jätkuvalt tore näha oma vanu tuttavaid juba elatud kodukohas ja koduseid paiku. Juttu jätkus ikka vaat et valgeni välja ja oleks vast jagunud veelgi, aga lapsest hakkas kahju, sest aastad on oma töö teinud ja tema enam ei haakunud juba võõraks jäänud omaealistega. Vähemalt mitte sellisel märal, et temal lõbu laialt oleks olnud. Järgmisel päeval oli aga teine lugu, tema sai olla omas elemendis ja meie pisut elemendist väljas. Nimelt oli siis meil, vanakestel vaja suhelda inimestega, keda eluseeski näinud ei olnud. Kuid suured inimesed, saime hakkama ja tegelikult oli väga vahva. Jututeemasid ju leiab, kui on olemas lapsed, suvi ja vahelduv ilm.
Nüüd on veel mõned tööpäevad ja siis algab juba küllalt äraplaneeritud puhkus.

Teisipäev, 21. juuni 2016

Suvine talvise sviitri tuunimine



Juba mitmed aastad tagasi ostsin endale valge sviitri, mis on väga pehme ja mõnus ning kandnud olen seda meelsasti vaatamata sellele, et tundus natuke napp, s.t varrukad oleksid võinud olla sentimeeter pikemad ja pikkust oleks tal võinud olla ka paari sentimeetrijagu juures. Nüüd siis otsustasin need mõned puudu olevad sentimeetrid ise juurde kududa. Lõnga, mis oleks kampsuniga päris sama, ma ostma ei hakanud (ega vist poleks päris sama kusagilt võtta ka), vaid revideerisin kodus olevaid kerasid. Nii on nüüd kootud juurde alumisele äärele natuke teise tooniga muster, kätised ja krae said endale heelgeldused külge.  Loodan, et kui nüüd uus sviitri hooaeg tuleb, siis kaob see napi-sviitri tunne ära. 
 
Muidugi ei ole sviitrijutt suve alguse puhul just kõige paslikum jutt. Aga mõtted, mida teha, käivad omasoodu ja alati ei haaku need aastaajaga. Suve alguse puhul on meil taas jälle suvi. Hommikul vaatasin kurvalt kodu poole, kui tööle sõitma hakkasin – nii oleks tahtnud kodus olla, verandal istuda, või siis suvilas olla, raamatut lugeda, peenraid rohida ja mõelda, mida veel võiksin teha. Oodata on veel veidi ja siis saab seda kuu aega järjest, ilma suuremate sundusteta teha.