neljapäev, 28. juuni 2018

Sõbrapäevik ja arvamus minust


Laenasin ja mingis mõttes ei laenanud ka. Lihtsalt meelde tuletas, et olid kord ajad, kui mul oli…. Kaustiku paremal pool olid küsimused ja vasakule liimitud postkaart, mille vahele oli otsapidi pandud kolmnurka volditud leht, kuhu tuli kirjutada arvamus minust. Mul vist on kusagil pööningul need kaustad isegi alles. Arvamused olid enamasti: oled tore tüdruk. Keegi kirjutas, et seisad oma sõprade ja sõbrannade eest, kuid võiksid rohkem enda eest seista. Mis on õige, mul on tänini kuidagi lihtsam teiste eest kosta, teistele kaubelda, kui endale. Ainult üks oli „ülimalt aus“ ja ütles, et su riided ei ole väga moodsad ja sa ei ole ka eriti ilus. Eks ma muidugi solvusin, sest kes ei solvuks. Ja meeleski on tänini, küllap läks hinge. Kusjuures ei küsitudki, milline ma välja näen, vaid arvamust minust ja ilmselt ei olnud see ütleja peegli ees seisnud. Nüüd mõtlen, et oli kuidagi eriti enesepiitsutajalik küsida, mida keegi minust arvab. Nagunii on igal oma arvamus ja seda tavaliselt välja ei ütle, sest ega minu tõde ei olegi tegelik tõde.
Aga nii asjade üle mõelda on päris tore.
·         Nimi/hüüdnimi: on nipitiri ja hüüdnime ei ole mul kunagi olnud, sest minu nimest ei saa hüüdnime luua. Kui väga tahta, ehk siis oleks saanud ka. Ema hüüdis mind siis, kui ma väikene olin, Sirtsuks (mis on absoluutselt minu nimekauge). Pesamunale olen emps ja üsna sageli pöördutakse „kuule“.
·         Vanus: On sealmaal, et kõrvad liiguvad kui keegi mainib nooruslikku olekut, aga muidugi on 50-plussi raske ära peita.  
·         Perekonnaseis: Hästi toimiv kooselu ilma lubaduste ja kokkulepeteta.
·         Millega tegeled: Käin palgatööl, hoian kodu ja koduaeda korras, mõjutan last kasvamisel, loen raamatuid ja koon-heegeldan-harutan.
·         Lemmikvärv: Sinine oma erinevate varjunditega. Võib olla sellepärast, et mulle sinine värv sobib.
·         Lemmiklill: Lumikelluke, kuna olen kevade laps ja lapsepõlve nostalgia meenub lumikellukestega. Meeldivad väga ka sinised siberi võhumõõgad. Peaaegu kõik lilled on ilusad, isegi ohakas on ilus, kui ta õitseb.
·         Lemmiksöök/maius: Kapsahautis hakklihaga on alati hea ja vanakooli kohupiimavorm. Kuid kõrsikud, kozinak ja igasugu pähklid on ka need, millest loobuda ei suuda. Olen näriline.
·         Lemmikjook: Hommikune pätikohvi piimaga ja vesi.
·         Kas sul on midagi, mida sa ÜLDSE ei söö?: Keefir-hapupiim-pett – minu jaoks on need kolm kõik üks ja sama väkk. Aga muidu olen leplik.
·         Mida sa üldse ei joo?: Magusaid jooke, kõik joogid, kuhu on suhkrut pandud k.a magustatud tee.
·         Lemmik loom: Ma ei teagi, kas minu kass või koer. Kui kunagi arvasin, et olen rohkem koerainimene, siis täna on nad ühteviisi kallid. Kõik loomad on lahedad, kellele saab pai teha.
·         Mis oli kõige ägedam asi, mida sa viimase kuu jooksul teinud oled?: Oma last kooli lõpetamise puhul kallistanud, rabas kõndimas käinud, toalilled ümberistutanud (ei tundu äge, aga kui olen mitu kuud hoogu võtnud ja siis lõpuks tehtud saanud, siis on äge tunne küll).
·         Mis on asi, mida sa kunagi lubasid, et iial ei tee, aga oled ikkagi teinud?: Ei olegi sellist asja, on nii läinud, et lubadustest on kinni peetud ja küllap ei ole ka neid „ei iial“ ütlemisi väga välja öeldud. Kuid ma olen öelnud, et tahaksin oma elu elada nii, et mind opereerima ei peaks. Nii see ei ole kahjuks läinud.
·         Kas sul on rohkem sõpru või sõbrannasid?: Sõbrannasid
·         Mis on su lemmik riietusese?: Armastan korrusseelikuid kanda ja kampsuneid. Üks selline seelik on minu kanda juba ca 20 aastat ja pärit on see kaltsukast, seega tegelikku vanust ei teagi. On selline lendlev ja täpselt minulik: natuke täppe, natuke ruute, natuke lilli ning põlvedeni pikkusega.
·         Kui sa saaksid praegu enda ette võluda ükskõik mille, mis see oleks?: Hygge olemise kusagil rannakohvikus, kus on meremühin, tore kaaslane ja väike kokteil.
·         Kui sa saaksid praegu olla ükskõik kus, kus sa oleks?: Sõidaksin sinna, kus ma ei ole veel käinud. Näiteks Island, Taani, Iirimaa on kutsuvalt ahvatlevad.
·         Kas kardad midagi? On millegi foobia?: Kardan, et pind kaob jalgealt ja ma ei kontrolli oma elu, s.o vist see, et kardan kõige rohkem iseennast. Kõrgust kardan, aga see kategoriseerub eelmise alla. Hiiri, rotte vaid jälestan. No ja püüton olla kusagil jalga lasknud, seda kardaks küll.
·         Mis sul elust puudu on?: Materiaalselt vist mitte midagi, olen ka vähenõudlik. Aga kui hoolega mõelda, siis uued teksad, suvine kotike, uued tennised-tossud.
·         Mis su parima sõbra nimi on?: Ma ei teagi, kes oleks see üks ja ainus, ei olegi, sest erinevatest ajajärkudest on tekkinud mitu head: K, P, T ja M, P, A ning E ja I.
·         Mis on su viimase aja parim ost olnud?: Üks väike teatriridikül Doha lennujaamast, araabia käsitöö.
·         Kellele sa viimati kirjutasid? Kas siis e-mail, messenger, sms?: Messengeris sugulasega, keda ma ei tunne ja keda pole ihusilmaga näinud, kuid kellega on meil üks ühine hoolealune.
·         Millal viimati nutsid?: Põhjalikult 4 aastat ja 3 kuud tagasi. Härduspisaraid lõpuaktusel, emadepäeval. Võib olla ongi see minu suur viga, et ma ei nuta oma emotsioone välja.
·         Kas sa oled õnnelik?:  Olen õnnelik ja tänulik!

Arvamus minust: Olen sõbralik, suhtlemisaldis, tavaline naine, kes ei taha silma torgata ega ka päris tähelepanuta jääda. Kuldset keskteed on raske leida ja sestap olen ka igavene eneseotsija.😊

esmaspäev, 25. juuni 2018

Jaanid ja poolte valimine


Jaanideks jõudis ka korralik vihm kohale. Lihtne on nüüd ajada ilma süüks, aga vanakodujaanid jäid meil seekord käimata, ja traditsioonid said rikutud. Kui hommikul veel oli minekumõte, siis õhtuks see mõte vaikselt haihtus. Lihtsalt laiskus. Midagi jäi muidugi kripeldama ka. Teisepäeva pidu sai aga peetud traditsiooniliselt ehk siis liiga palju süües. Kui silme-ees on liiga palju toitu, siis käsi ja aju enam koostööd ei tee, ja see käsi nagu muuseas liigub laua ja suu vahet. 😂 Ei oska end distsiplineerida.
Jaanide märksõnaks oli muidugi ka jalgpall. Kuna meil on andunud fänne, siis kulus mingil osal seltskonnast aeg diivanil teleri ees. Mina fänn ei ole. Mõnikord jään vaatama küll, aga ekstra ei jälgi, ning võitjate üle arvestust ei pea. Kui aga juhtun vaatama, siis ka juhul, kui minu jaoks mitte mingit tähendust omavad riigid mängivad, tuleb valida poolehoiu pool. Selleks poolehoiuks saavad nüansid. Iraani ja Maroko mängus hoidsin Iraani poole, sest mu laps on seal käinud ja seda maad ja rahvast ülivõrdes kiitnud. Raske oli valida pooli Saksamaa ja Rootsi vahel. Mõlemal maal on õige pisut käidud, üsna nii ühtemoodi läbisõidud väikeste peatustega. Katsu siis pooli valida. Lõpuks hoidsin ikka tugevamatele pöialt.  Kui Šveits ja Serbia mängisid, siis millegipärast olin Šveitsi poolt, sest on kuidagi lähedasem ja loen aeg-ajalt kellegi blogi sealt mailt. Täna ma oleksin muidugi Serbia poolt, sest üks blogipostitus ei saa pesueht serblase nägemise ja tema käesurumise vastu. Seegi väike seik jäi nende jaanide tähiseks.