Uus seelik, kontsert ja taas kord rabas

Käisime rabas. Rappa on ju tänapäeval turvaline  minna, kõik teed ja rajad on olemas, märgistatud, ära mõõdetud, ja isegi see on ette teada, mitu meetrit saab kõndida. Lisaks veel muud viidad, mis tutvustavad kohalikku floorat ja faunat ning hoiatussildid, et inimese jalajälg rabas pole hea. Minul  oli rappa minnes seljas pikk, kahest linasest kangast kokkuõmmeldud seelik, mis näib nagu oleks ekstra selle rabaretke jaoks õmmeldud. See pikk linane korrusseelik harmoneerub väga hästi laudteega, nagu olekski osa laudteest. Seeliku õmblemise plaane olin ka veeretanud pikka aega ja siis ühe solvumise saatel ta valmis sain. Jäid vaid dekoratsioonid seelikule. Neid ma õhtuti heegeldasin, sest nr 12 niiti nõukaajast oli kapis olemas. Läksin jälle traditsioonilisi teid pidi ja midagi originaalset seeliku dekoratsiooni osas ei suutnud välja mõelda. Mõtlesin ka tikkimise ja nööbikunsti peale, kuid läks nii nagu tavaliselt teen. Mis ei ole sugugi halb. Sest seelik on minulik ja selle tegemine oli ka meeldiv protsess.

Soomaa rappa sattusime aga hoopis vanahärra Fred Jüssi Linnuaabitsa ja Puuluubi kontserdi kuulamise eesmärgil. Nimelt toimus imeväikeses kohas keset Soomaad, nimega Tipu, kohaliku looduskooli sünnipäevapidu, kus eelnimetatud tegelased esinesid. Fredi teame muidugi kõik, aga Puuluup oli tundmatu nimi, kuigi nad vist nii tundmatud nad nüüd ka ei ole, ainult mina ei olnud kuulnud. Selgus, et tegemist oli väga meeleoluka pärimusmuusika ansambliga. Šikid härrasmehed mustas ülikonnas mängisid hiiukannelt ja toksisid varvastega luuperit. Muljed on imehead ja kuulan juba mitmendat päeva youtubest Puuluupi.

Koju tagasi jõudes oli auto nagu tolmutont. Tipu asub otsapidi Viljandi maakonnas ja see väike lõik Viljandimaa kruusateed tolmas nii tugevalt, et nähtavus oli pea olematu. Muidugi ladestus see kõik kenasti autole ja mingil viisil kuigivõrd ka salongi. Ise ma muidugi seda salongi sattumist ei märganud, aga küllap olid ka silmad ja suu tolmu täis ja seda pisiasja ei saanud märgatagi.  Nii et küürimist kui palju pärast ühte väikest tolmulõiku. Aga eks nii on, et väikesed ebameeldivused tuleb hea asja nimel ära kannatada.