Kui sõnadest jääb puudu

Sõnu on lihtsaid ja sõnu on häid… , aga mõnikord jääb sõnadest puudu või ei tihata neid välja öelda. Olen ise ka olnud mingis häbenemise faasis ning  jätnud head asjad lihtsalt ütlemata. Millegipärast rahulolematust on palju kergem oma sõnades väljendada, kui kiitust, tunnustust, armastust. Kas on see kasvatuse viga või võib selle eestluse kaela ajada, kes teab? Võib-olla nii ühte kui teist. 

Samas kui sõnadest jääb puudu, siis selleks on olemas vaikivad kuid siiski kõnekad abilised, mille abil oma tundeid näidata. Minu armsad on kasutanud selliseid abilisi, mida ma ei raatsi äragi visata.