Nii lihtne see ongi

Maailm koosneb pisiasjades, millest võivad saada suured asjad. Väikesest  lendulastud sõnast võib valla pääseda sõnadelaviin ja üks lahtilastud mõttevälgatus algatab suurema mõtete vahetuse (loe: lahingu). Seda tuletas mulle meelde üks väikene postitus fb suletud grupis „Käsitöö“. Keegi oli kergelt ärritunud ja muutunud täpiliseks (allergiliseks) sellepärast, et osad „laiskvorstid“ ei viitsi ise mustreid otsida ja küsivad neid tegijatelt, kes on oma tööd sinna gruppi ülespannud. Kusjuures välismaa väärikates gruppides nii tehtavat.

Mina aga mõtlen, et kui väikestest pisiasjadest saab tõusta probleem (täpid). Kui ei taha oma mustrit jagada, ei pea seda tegema. Ma ei usu, et keegi seda eriti piinaval või väljapressival viisil tuleb nõudma. Lihtne on ju eirata. Ära anna, kui ei taha anda ja kogu lugu. Mina ei kuulu küll nende mustriküsijate hulka ja seda lihtsalt sellel põhjusel, et näen ja liken küll ilusaid asju, kuid ma ei jõua iial meelde jätta ja kohe järgi tegema hakata seda, mida näen. Ja lisaks ei ole ma ka eriline küsija inimene. Küll ei saa ma aru kadedusest ja mittemillestki tühja tüli loomisest. Kui kellegi küsimine näib ebaviisakas, ole siis ise viisakam – nii lihtne see ongi.

Eks seal fb-s on igasugu sõnavõtte. Mõnikord loed lihtsalt õhtuseks meelelahutuseks. Sageli on nii, et kui enam midagi muud öelda ei ole, siis hakatakse teise kirjavigade kallal närima, tuues ikka lingina välja ka keelenõuanded. Õnneks  ei ole  minu sõbralistis väga pretensioonikaid inimesi ja arvan endiselt, et inimesed on ilusad ja head ;)