Jõulud

Need jõulupühad said läbi sama kiirelt kui eelmisedki. Muidugi olid seekordsed pühad erilisemad, sest meie ootus sai oodatud ja kauged lapsed jõudsid koju. Ja lumi oli, mis ei ole ka meie jõuludel tavaline. Tavaline oli traditsioon pere kokkutuleku näol meie mamma juures. Nagu ikka oli mamma ka seekord vaaritanud ohtralt ning mitte miski ei olevat välja tulnud, kuid kõik maitses ometi oivaliselt. Kuna üks laps on veel jõulutaadi usku, siis koputas päkapikk uksele ja jättis kingid ukse taha. Kingid tuli lunastada kas laulu või luuletuse eest. Eks sellega on ka nii, et naispere aitab alati meespere hädast välja ja nutitelefon aitab puberteetide salmimured murda. Minule tõi päkapikk nagu kokkulepitult kaks kena kotikest, maitsesoola, juusturiivi ja kommi ka. Koju jõudes oli ka päkapikk ka koduse kuuse all käinud ja toonud mulle käsi- ja varstolmuimeja. Olin õnneks osanud kõva häälega mainida, et see meil kuluks ära, ja päkapikk võttis kuulda.

Järgmisel päeval tegime kodukandi tiirud, kõik lähedased said üle kallistatud ning surnuaiale küünlad viidud. 

Head vana-aasta lõppu!!!

Natuke näputööd

Jõulud on ikka juba päriselt ukse ees. Täna küsisin koju lendajatelt, et kas juba sätite end tulekule. Meie küll sätime. Jõulud on õues ja toas ka. Õues on ehtes kuusepuu ja kuusepäkapikud, toas on jõulukulinaid rohkem. Lumi on hetkel õnneks ikka ka.

Vahepeal olen isegi käsitööd teinud. Tegelikult teen tõesti peaaegu iga päev midagi, sest ma ei oska ilma tegevuseta istuda. Mingi sisemine rahutus või ikkagi aastate pikkune harjumus, et teagi kumb asjaolu paneb mind käsi liigutama. Kuigi mõnikord mõtlen, et peaks hoopis rohkem jalgu liigutama ja väljas kõndima. Aga pimeduse taha on lihtne varjuda, nii et meil on pime ja pole kusagile kõndida. 😄Kuid ma heegeldasin kaks linikukest, lapsekeste palvel. Sest mul on köögi laual analoogsed ja nemad tahtsid endale ka selliseid. Mis siis ikka, lihtne palve ja lihtne täita. Heegelniite oli ka kapist võtta ja nii need ringid kasvasid. Tüdrukule tüdruku värvi ja poisile poiste värvi. Millegipärast on neil see värv nii oluline.

 

Ka mõned helkurid olen valmis pusinud. Mulle endale meeldib helkurikett, õigemini meeldivad mõlemad, nii tegemine kui ka kett ise. Kett on näpunööri tehnikas, s.t et enne näpunööri punumist tuleb lõngale pärlid lükkida ja siis iga punumise vahele üks pärl lükata. Tore töö oli!

Mingi kaardimeister ma ei ole, aga mulle meeldib asju välja mõelda. Seekord oli ühe väikese pesamuna sünnipäevale minek ja tuli selline isekaarditegemisetahtmine. Ühelt Tähekese vanalt kalendrilt vaatasid nii kenasti vastu nii sünnipäevalaps, kui õnnesoovijad. Kunstniku nime kahjuks ei jätnud meelde. Aga natuke lõikusin ja esikaanele sai sünnipäevalaps koos meie kutsuga. Kutsu armastab lapsi väga. Kaardi sisekülge meie pere ülejäänud: onu, vanaema, vanaisa ja kiisu.