Jõulud on ikka juba päriselt ukse ees. Täna küsisin koju lendajatelt, et kas juba sätite end tulekule. Meie küll sätime. Jõulud on õues ja toas ka. Õues on ehtes kuusepuu ja kuusepäkapikud, toas on jõulukulinaid rohkem. Lumi on hetkel õnneks ikka ka.
Vahepeal olen isegi käsitööd
teinud. Tegelikult teen tõesti peaaegu iga päev midagi, sest ma ei oska ilma
tegevuseta istuda. Mingi sisemine rahutus või ikkagi aastate pikkune harjumus,
et teagi kumb asjaolu paneb mind käsi liigutama. Kuigi mõnikord mõtlen, et
peaks hoopis rohkem jalgu liigutama ja väljas kõndima. Aga pimeduse taha on
lihtne varjuda, nii et meil on pime ja pole kusagile kõndida. 😄Kuid ma
heegeldasin kaks linikukest, lapsekeste palvel. Sest mul on köögi laual
analoogsed ja nemad tahtsid endale ka selliseid. Mis siis ikka, lihtne palve ja
lihtne täita. Heegelniite oli ka kapist võtta ja nii need ringid kasvasid.
Tüdrukule tüdruku värvi ja poisile poiste värvi. Millegipärast on neil see värv
nii oluline.
Ka mõned helkurid olen
valmis pusinud. Mulle endale meeldib helkurikett, õigemini meeldivad mõlemad,
nii tegemine kui ka kett ise. Kett on näpunööri tehnikas, s.t et enne näpunööri
punumist tuleb lõngale pärlid lükkida ja siis iga punumise vahele üks pärl
lükata. Tore töö oli!
Mingi kaardimeister ma ei ole, aga mulle meeldib asju välja mõelda. Seekord oli ühe väikese pesamuna sünnipäevale minek ja tuli selline isekaarditegemisetahtmine. Ühelt Tähekese vanalt kalendrilt vaatasid nii kenasti vastu nii sünnipäevalaps, kui õnnesoovijad. Kunstniku nime kahjuks ei jätnud meelde. Aga natuke lõikusin ja esikaanele sai sünnipäevalaps koos meie kutsuga. Kutsu armastab lapsi väga. Kaardi sisekülge meie pere ülejäänud: onu, vanaema, vanaisa ja kiisu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar