Neljapäev, 16. detsember 2021

44: nädal uus

 

*Seda päeva ei oska kiita ega ka laita. Kodune aur läheb sooja tegemisele. Küllap on see praegu kõikide majaomanike rõõm. Mingi võlu on selles kindlasti olemas. Kui minu tugitooli kõrval köeb kamin, siis on istumine soojem ja õdusam küll.

*Tõin koju kõige kallima pereliikme. Ta on uus ja ilus, nurrub kenasti, ei tee ülearust müra ja sõita temaga on mõnus. Ma ei ole omast arust üldse asjade kui staatuse sümboli väärtustaja, aga olgem ausad, kindlasti on olla õnnetu uhkes Mersus parem kui vanas roostes Opelis. Mina hetkel õnnetu ei ole, aga rõõm on uue asja üle olemas igal juhul. Ka õhtune mälutrenn tõstis suunurgad ülespoole.

*Tegin hunniku kotlette, sest perepoega oli oodata. Emad võtavad ikka poegi vastu kodukootud kotlettidega. Minu kotlettide sisse rändas palju porgandit ja sama palju hakkliha. Tulid väga magusalt maitsvad. Poega nägin vaid vilksamisi, sest poolest päevast hakkasin end teatrisse sättima. Isegi huuled värvisin ära. Hiljem meenus, et mask ju, kes mu huuli näeb :D Aga öö oli sume, selline etendus oli Ugalas. Üldmulje jäi hea, ütleme nii. Ajastutruu ja ten points tantsulistele etteastetele.

*Õues on suur sula. Muidu on vist tavaline elu. Aga ei, superstaari saade ja Kuldvillak olid ju. Need kaks tõstavad alati toonust. Kole kahju oli Viljarist, kes läbipaistvale küsimusele äkki vastata ei osanud. Isegi mina, diivanimälumängur, kilkasin: kiivi. Superstaarid olid aga mõlemad nunnud ja laulsid väga hästi. Alika muidugi eristus kõigist. Wanda oli ka väga hea. Mul oli kahju, et see saate statuut näeb lõppvoorus kahte võistlejat. Väga ilus oleks olnud, kui oleks kolme hulgast üks valitud, siis ei peaks see teine tundma end üksinda ilmajäetuna. Oleks sõbralikum see valimine välja näinud.

*Uus riiul tõi uut energiat. Kohe mõnuga täitsin tühje riiuleid kraamiga. Seda meil ikka jätkub. Meil on nüüd abiruum ka sisustatud. Muidu oli nii, et koduke on valmis, aga see viimane täpike tegemata.

*Olen kudunud kolm paari sokke, peapaelu ja nüüd on käes hetk, mil olen nagu peata kana. Ringvaates üks naine täna ütles, et ta ei oska kudumata olla. Ütlen, et sama siin, imelik on olla jõude. Pean mingi asendustegevuse välja mõtlema.

*Lund on veel kübeke alles, need viimaste päevade vihmased ilmad ei ole mõjunud lumele üldse hästi. Proovisin täna alustada iseseisvalt uue kursusega, et uusi n.ö trikke juurde õppida. Aga selleks on vaja ühte programmi ja see on tasuta vaid ainult 7 päeva ja ma ei taha maksta, sest odav see ei ole. Samas võiks ju käppelt õppida, seitse päeva jutti järjekindlalt tegutseda, aga ma ei ole kindel, et nii kiiresti toime tulen. Probleem, vist?

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar