Uus seelikuga luud

Jube on see vihm, mis alla kallas. Aiamaa ujub, vaod on nii sopased, et eile vajusin luupeksekondini sopa sisse, kui üritasin punast peeti harvendada. Ilmataat ei paku just suurt rõõmu, ja valikuvõimalust ka ei pakuta, võta või jäta. Jututeemat pakub aga küll. Eks siin töökaaslastega saab kõik oma porgandid-peedid-tomatid üle räägitud, kellel miski on ilus ja kellel on kehvavõitu. On vist kuidagi kergem, kui ilm on kirutud ja ära on soiutud, et küll see tänavune aasta on ikka hull.😊

Aga ilm ilmaks, ikkagi on suvi ja on täiesti loogiline, et santide ilmade boonus on heegelnõel ja lõng. Võtsin kätte ja heegeldasin luuale pitsilise seeliku selga. Meie saunamajakese teema on selline leheroheline ja ekstra luuaseeliku mõtte pärast ostsin luua. Ega selle luuaga seal nii väga pühkida ei olegi, sest selleks on juba hari olemas, aga mulle tundus, et üks luud kannatab minu heegeldamise vajaduse välja küll ja dekooriks sobib see ilustatud luud ka. Tüdrukud on mulle kunagi öelnud, et meie kodus on liiga palju isetehtut, ja tegelikult mulle endale ka ei meeldi selline segasummasuvila-tüüpi kodud, seega hoian end ikkagi pisut tagasi ja katsun säilitada mõistlikkuse piiri. See luud vist seda piiri veel ei ületanud. 😌 

Suve talisuplemine

Äkilised muutused vajavad harjumist. Üks päev on nii kuum nii kuum ja sellele selga selline vihma ja kõle tuul, et hommikul tööle minnes haarasin kapist kaasa mantli. Selle, millega käisin rahumeeli kevadel. Oli nüüdki sobiv. Kehv ujumiseilm aga ei ole vähendanud indu minna ujuma. Eile küll kahtlesin, sooja 17 kraadi, tuul viib trikoo seljast, kas minust on ikka vette minejat? Jonn on aga jumalast loodud ja ära tegin. Asi see siis ikka ära ei ole, käivad ju talisuplemas, mõtlesin ma. Ja ega ei olnud hullu midagi, vesi oli umbes sama soe-külm kui õhk ja külm tegelikult ei olnud. Ega see mingi saavutus ei ole, aga uhkustama ajab ikka 😃. Minu turvamees igatahes keeldus minu ürituses osalema, pidavat liig olema.