Reede, 31. detsember 2021

46: neljapäevast neljapäevani

 


´´Jõulueelne päev. Pere koguneb tasapisi. Küpsetasin kringli ja piparkooke. Glasuurisime ka, see osutus seekord siiski suht tüütuks, ei tulnud head tunnet tegemiseks. Õhtul mängisime Holli Capsi mängu. Minul kiirusega hästi ei ole, ja olen rõõmuga nõus kaotama.

´´Sahmimise päev, oli vaja jõuda palju. Nii käisime minu kodukandis surnuaial ja eakat tädikest vaatamas. Õhtuks oli vaja jõululauake katta. Midagi keerulist ette ei võnud, kuid kõike oli parasjagu. Oli kodune istumine, lihtne ja hubane mu meelest. Kuusealune oli kinke täis ja pidime üksteisele ütlema, mida tuleb teha kingi lunastamiseks. Üks kord aastas võib kingikülluses olla küll. Me kalleid kinke ei tee, aga midagi põnevat söödavat, kõrvataha jäetud soove täidame küll. Ja see on armas.

´´Avasime ka täna kingitusi, sõime vorsti ja seapraadi, aga jalad olid teise pere laua all. Õhtul vaatasin neid õnnetuid vähihaigete lugusid ja mõtlesin, et olen masohist küll, ma ei peaks neid lugusid endast läbi laskma. Aidata saan vaid oma väikese toetusega, mida ma nagunii teen ilma neid lugusid teadmata. Aga loomulikul on vaja rahva südames vaja kaastunnet äratada, sest mis veel olulisem on, kui anda inimesele lootust.

Õhtul hiljem Anneli Peebo lugu oli sinna otsa nii mõnusalt positiivne ja särav, et tuju tõusis endalgi.

´´Läbi lume sahiseva sõitsime pealinna, sest ühel lapsel meil ei olnud võimalik koju sõita, kuid jõuluvana oli kodus käinud ja pakke jätnud. Siiski me lapsukest ei näinud, vaid saime häid ja ootusärevaid sõnumeid. Jätsime kingid tema kuuse alla ja tulime koju ootama. Seda ootust aitasid pisut leevendada õhtused saunalised, kuid aeg ikkagi venis. Edasi skrollisin tuimalt telefoni ja kontrollisin iga kahe sekundi tagant, kas juba tulevad teated ja äkki minu telefon ei anna iseenesest märku. Sõnum tuli ja sain magama minna keset ööd.

´´Uus tiitel toob kaasa mingil viisil uue elu, nii rõõmus olen.

´´Pähad läbi ja viimane selle aasta tööpäev ka otsas. Elan nüüd omas uues mullis ja kannatamatu meel tahaks rohkem kui mul võimalik on. Õhtul mõtlesin vara magama minna ja sellele aitas kaasa pime tuba, sest ootamatult kadus elekter ja mis sa pimedas ikka teed.

´´Peavaluga päev. Lihtsalt migreen, mis häiris olekut. Võib olla vabanev pinge`?

´Jälle totaalselt teistsugune päev. Käisime matkamas ja jõuluaknaid vaatamas. Lumi on nüüd puudele mõnusad mütid pähe sadanud ja loodus on fantastiliselt ilus. Ilus oli ka Väätsa. Läksin sinna aasta algul antud lubaduse – kogeda midagi uut- pärast. Nii palju teotahet, loomingulisust, ideid oli nendel akendel. Olin nii rahul iseendaga, et selle mõtte ellu viisin.

Neljapäev, 23. detsember 2021

45: neljapäevast neljapäevani

 

*Hea on vajalik olla, ja täna olin seda täiega. Töökaaslastele, klientidele ja klubikaaslastele. Oli väga tore päev, natuke jõuluselt armas.

*Hommikupoole oli vaja palju ideid genereerida, ja ühtlasi olin sellest väga elevil, sest mulle meeldib jätkuvalt asju välja mõelda. Õhtul tundsin väsimust. Eks see mõttetöö on ka nagu maratonijooks, vist.

*Valmismõeldud plaani mängisin ümber, sest selgus, et üks kambajõmm kontserdile tulla ei saa. Õnneks oli teine jõmm varnast võtta. Saime kokku poes. Tunnistasin teda tükk aega kõrvalt: soeng nagu tema oma, aga mantel teine, mask ka ees – ei tunne ära . Siiski lähenesin õigele inimesele.

*Üle pika aja sain päikesepaistest osa. Mõnel päeval on teda veel olnud, aga siis olen tööl olnud. Täna sain aga kutsaga jalutama minna, männioksi õue- ja pajutibusid toavaasi tuua. Mõni paju oksake oli end juba kevadeks ehtinud. Tegelikult oli täna absoluutselt selline päev, mille üle ma südamest rahul olen. Sest sain kaua magada, õmblesin auto pagasnikusse uue kaitsva katte, sain liikuda, laskesuuska vaadata, sain poolelioleva raamatu lõpuni lugeda, pesu pesta, süüa teha ja niisama netis surfata.

*Proovisin munakarpidest paberit teha. Praegu küll kahtlen selles, kas ikka tuleb õige asi välja. Õpetus ütles, et laota kilele 1,5 cm paksuselt paberimöksi. Minu loogika ütleb, et nii paks ei ole mingi paber. Igatahes kuivab nüüd.

*Oli kena, vähese lumega talvepäev. Üldse oli taas tore päev, sest tundsin enda vajalikkust teravamalt kui muidu. Paber kuivab veel.

*Viimsepäeva laupäev on vist käes. Käisin ka sellest hullumajapuhvetist osa saamas. Nii saab ju kirjeldada ainult pühadeaegset kaubandust. Rahvas rallis oma kärudega mööda saali ja raske oli ilma põrkumisteta hakkama saada. Ju need teised olid ka minusugused, et ikka viimastel minutitel. Mul oli tegelikult ainult see üks ostmata ja selle järel käisingi. Pabermass kuivas ära, õhuke ta igatahes ei ole ja plaanitud kaardid ei tule välja kohe kindlasti sellised, millised nad mu vaimusilmas on.

Neljapäev, 16. detsember 2021

44: nädal uus

 

*Seda päeva ei oska kiita ega ka laita. Kodune aur läheb sooja tegemisele. Küllap on see praegu kõikide majaomanike rõõm. Mingi võlu on selles kindlasti olemas. Kui minu tugitooli kõrval köeb kamin, siis on istumine soojem ja õdusam küll.

*Tõin koju kõige kallima pereliikme. Ta on uus ja ilus, nurrub kenasti, ei tee ülearust müra ja sõita temaga on mõnus. Ma ei ole omast arust üldse asjade kui staatuse sümboli väärtustaja, aga olgem ausad, kindlasti on olla õnnetu uhkes Mersus parem kui vanas roostes Opelis. Mina hetkel õnnetu ei ole, aga rõõm on uue asja üle olemas igal juhul. Ka õhtune mälutrenn tõstis suunurgad ülespoole.

*Tegin hunniku kotlette, sest perepoega oli oodata. Emad võtavad ikka poegi vastu kodukootud kotlettidega. Minu kotlettide sisse rändas palju porgandit ja sama palju hakkliha. Tulid väga magusalt maitsvad. Poega nägin vaid vilksamisi, sest poolest päevast hakkasin end teatrisse sättima. Isegi huuled värvisin ära. Hiljem meenus, et mask ju, kes mu huuli näeb :D Aga öö oli sume, selline etendus oli Ugalas. Üldmulje jäi hea, ütleme nii. Ajastutruu ja ten points tantsulistele etteastetele.

*Õues on suur sula. Muidu on vist tavaline elu. Aga ei, superstaari saade ja Kuldvillak olid ju. Need kaks tõstavad alati toonust. Kole kahju oli Viljarist, kes läbipaistvale küsimusele äkki vastata ei osanud. Isegi mina, diivanimälumängur, kilkasin: kiivi. Superstaarid olid aga mõlemad nunnud ja laulsid väga hästi. Alika muidugi eristus kõigist. Wanda oli ka väga hea. Mul oli kahju, et see saate statuut näeb lõppvoorus kahte võistlejat. Väga ilus oleks olnud, kui oleks kolme hulgast üks valitud, siis ei peaks see teine tundma end üksinda ilmajäetuna. Oleks sõbralikum see valimine välja näinud.

*Uus riiul tõi uut energiat. Kohe mõnuga täitsin tühje riiuleid kraamiga. Seda meil ikka jätkub. Meil on nüüd abiruum ka sisustatud. Muidu oli nii, et koduke on valmis, aga see viimane täpike tegemata.

*Olen kudunud kolm paari sokke, peapaelu ja nüüd on käes hetk, mil olen nagu peata kana. Ringvaates üks naine täna ütles, et ta ei oska kudumata olla. Ütlen, et sama siin, imelik on olla jõude. Pean mingi asendustegevuse välja mõtlema.

*Lund on veel kübeke alles, need viimaste päevade vihmased ilmad ei ole mõjunud lumele üldse hästi. Proovisin täna alustada iseseisvalt uue kursusega, et uusi n.ö trikke juurde õppida. Aga selleks on vaja ühte programmi ja see on tasuta vaid ainult 7 päeva ja ma ei taha maksta, sest odav see ei ole. Samas võiks ju käppelt õppida, seitse päeva jutti järjekindlalt tegutseda, aga ma ei ole kindel, et nii kiiresti toime tulen. Probleem, vist?

 

Neljapäev, 9. detsember 2021

43 neljapäev neljapäev

 

*Ärevus poeb jälle hinge. Tegelikult ei taha ma olla nõrk, aga üsna sageli haigutab hirm täiesti tühiste asjade ees. Ei peaks ju olema mitte mingi hirm kolmas koroona sutsakas; ei peaks olema ärevus järgmise päeva logistika paika seadmine. Homme on minu kõige vanema tädi juubel hooldekodus ja tahaksin kõik käigud kuidagi loogiliselt ritta sättida nii, et ajaliselt klapiks. Ja siis ma sisemiselt praen siin, et kuidas oleks mõistlik teha. Mõttetu praadimine ju.

*Karantiin lahendas sünnipäeva, mis on tädile mõeldes küll kurb, sest oleksin tahtnud talle ka oma külaskäiguga heameelt valmistada. Aga kingituse sain ikkagi töötaja kaudu saata. Ka kolmas suts on käes. Enesetunne sellega pisut muutus halvema poole. Ei tea, kas ette genereeritud hirmu mõju? Õhtuks haistsin palavikku, aga kraadides oli hoopis temperatuuri vähe.

*Hommik tõi kaasa ka peavalu, valutasin peaaegu õhtuni. Ka tabletike ei leevendanud seda. Pisut aitas kutsaring, sumpasime lumes nii 4 km. Oli imeilus talveilm. Laskesuusatamise vaatasin peavalu kiuste, sest vähemalt üks tugitoolispordiala pakub mulle pinget nii, et nui neljaks-pean vaatama. Õhtuks valu kadus nagu imeväel.

*Magasin halvasti ja hommikuste vannitoaprotseduuridel avastasin turse käel. Dr Google ütles, et see võib ka vaktsiini mõju olla. Muidu olemine on juba tagasi. Isegi õmblusmasin oli sõber, ja ühe plaanivälise koogi küpsetasin ka. Päeva rosin oli muidugi laskesuusatamine.

* Täna vaatas õuest vastu krõbe külm – 21, kui oma silmad 7 paiku lahti lõin. Vastik-vastik on sukapükse teksadele alla toppida. See tähendab muidugi seda, et pole õiget varustust suutnud hankida. Õhtul kodus toppisin puid kaminasse ja katlasse. Temperatuur toas oli +14 ja õues -14.  Üsna varsti hakkasid mõlemad muutuma, õues liikus tasapisi -20ni ja toas +20ni. Lõpuks õu võitis -23ga. Mina kobisin +20 juures teki alla.

*Oli asja pealinna. Tore on, et see „asi“ just jõuluajal on, muidu vaevalt ma ekstra jõuluturgu vaatama sõidaksin. Nüüd kõndisin päeval sealt läbi ja tee viis mööda ka õhtutuledes. Jõuluaeg on ilus, praegune lumerohke aeg oleks vist jõulutagi ilus olnud, sest puudel olid peal mõnusalt suured lumemütsid ja seda lumepitsi jagus igale poole. Käisin oma pealinna lastega söömas. Mis tegi omakorda selle linnaskäigu veelgi toredamaks. Ja omakorda tore oli see, et olin päevajooksul kõndinud 14 km. See on nüüd nagu natuke tagantjärgi liikumisvaeguse leevendamine ja võib olla ette ka kõndimine. Kodus lihtsalt pole kusagile pimedas enam kõndida. Metsa ma ju pimedas ei lähe, hundid, karud, tondid…

Neljapäev, 2. detsember 2021

42: uus nädal

 

*Iga päev üks heategu, peaks või võiks, oleks ideaalne. Täna tegin mina mitu heategu. Vähemalt mulle endale jäi selline tunne. Aitasin vanainimest internetis, lühendasin kellegi tööpäeva, võttes tema viimase kohustuse enda peale. Äkki siis kajab see heategu mõnikord ka vastu.

*Viimasel ajal on neid unustamisi ridamisi. Täna jäi rahakott koju. Plaan oli jõulukinke osta ajal, mil auto on hoolduses. Õnneks avastasin enne poodi, et raha pole. Omakorda õnneks elas tädi läheduses, kellelt tegin siis laenu. Veel kord õnneks olin aktiveerinud kunagi mobiiliga maksmise, mida nüüd autoteeninduses esimest korda kasutasin. Kõik toimis kenasti. See telo on ikka elu, sellest ei saa üle ega ümber.

*Talv võib tulla, tegin täna veel viimased toimetused õues, korjasin ripakil olnud tööriistad kokku, panin hoiule. Õhtul jäin ühte tobedat filmi ETVst vaatama ja sain magama alles südaööl. Film kõneles eakast abielupaarist, kes avastasid endas hilises eas hoopis uued tahud, s.h seksuaalsuse uue suuna. Vaatamata tobedusele ikkagi naelutas.

*Üks advent ja minul jäi jõulunänn välja toomata. Käsime hoopis spaas, termides. Ma ei ole seal varem käinud ja muljed on head. Meeldis see, et rahvast oli vähe, meeldisid saunad, masseerivad joad, suur bassein, kus sai rahulikult ujuda ning meeldis kaaslane, kindel, hea ja turvaline isiklik kaasa. Teed olid talviselt libedad, sadas peeneid lumehelbeid ja minul oli hea kindel tunne, kui istusin reisija kohale ning sain jälgida jõulutuledes linna ning vastutulevaid autosid.

*Hommikuks oli tali veelgi tuure tõstnud ja lund juurde kallanud. Hommikul selgus ka, et üks projekt, millele olin juba ammu kaane nii praktiliselt kui ka vaimselt peale tõmmanud, vajab ikkagi veel ponnistamist. See pani tegelikult nördima. Aga pidin tegelema. Õhtuks olid lapsed koju tulnud, õhtusöögi ahju pannud ja oli armas olemine.

*Selle projektiga tegelemine osutus põnevaks väljakutseks, oli huvitav ja pani enda üle uhkust tundma. Pean end üsna digipädevaks, aga ilmselgelt on see maailm nii lai ja minu oskused siiski väike murdosa neist. Täna aga anti mulle õngenöör ja mina õngitsesin kala välja. Uurisin ja puurisin seni nägemata programmi ja ära uurisin, pihta sain. See tegi meele rõõmsaks ja nina tõusis püsti kohe. Selline visalt tulnud rõõm on ikka magus küll.

*Külm on, pakane õues -8. Talun miinuseid üldiselt halvasti, siis mul huuled kipitavad, nina on punane, jalad külmetavad, varbad sügelevad. Muidu oli argiselt hea päev. Töö sujus, kõik mis plaani võtsin, tehtud sai. Kodus on puude vedu põhiline töö ja muidugi nende katlasse toppimine. Natuke nagu trenn ka. Seda on ju ka vaja teha, ehk hoiab toonuses. Vaatasin Pealtnägijast Tiina Pargi lugu, 80 aastane vitaalne proua, elusees ei pakuks talle niipalju. Iluopid oppideks, aga see olek, keha, kergus, kõne – ei mingit vanaeite. Kuidas seda järgi teha?