42: uus nädal

 

*Iga päev üks heategu, peaks või võiks, oleks ideaalne. Täna tegin mina mitu heategu. Vähemalt mulle endale jäi selline tunne. Aitasin vanainimest internetis, lühendasin kellegi tööpäeva, võttes tema viimase kohustuse enda peale. Äkki siis kajab see heategu mõnikord ka vastu.

*Viimasel ajal on neid unustamisi ridamisi. Täna jäi rahakott koju. Plaan oli jõulukinke osta ajal, mil auto on hoolduses. Õnneks avastasin enne poodi, et raha pole. Omakorda õnneks elas tädi läheduses, kellelt tegin siis laenu. Veel kord õnneks olin aktiveerinud kunagi mobiiliga maksmise, mida nüüd autoteeninduses esimest korda kasutasin. Kõik toimis kenasti. See telo on ikka elu, sellest ei saa üle ega ümber.

*Talv võib tulla, tegin täna veel viimased toimetused õues, korjasin ripakil olnud tööriistad kokku, panin hoiule. Õhtul jäin ühte tobedat filmi ETVst vaatama ja sain magama alles südaööl. Film kõneles eakast abielupaarist, kes avastasid endas hilises eas hoopis uued tahud, s.h seksuaalsuse uue suuna. Vaatamata tobedusele ikkagi naelutas.

*Üks advent ja minul jäi jõulunänn välja toomata. Käsime hoopis spaas, termides. Ma ei ole seal varem käinud ja muljed on head. Meeldis see, et rahvast oli vähe, meeldisid saunad, masseerivad joad, suur bassein, kus sai rahulikult ujuda ning meeldis kaaslane, kindel, hea ja turvaline isiklik kaasa. Teed olid talviselt libedad, sadas peeneid lumehelbeid ja minul oli hea kindel tunne, kui istusin reisija kohale ning sain jälgida jõulutuledes linna ning vastutulevaid autosid.

*Hommikuks oli tali veelgi tuure tõstnud ja lund juurde kallanud. Hommikul selgus ka, et üks projekt, millele olin juba ammu kaane nii praktiliselt kui ka vaimselt peale tõmmanud, vajab ikkagi veel ponnistamist. See pani tegelikult nördima. Aga pidin tegelema. Õhtuks olid lapsed koju tulnud, õhtusöögi ahju pannud ja oli armas olemine.

*Selle projektiga tegelemine osutus põnevaks väljakutseks, oli huvitav ja pani enda üle uhkust tundma. Pean end üsna digipädevaks, aga ilmselgelt on see maailm nii lai ja minu oskused siiski väike murdosa neist. Täna aga anti mulle õngenöör ja mina õngitsesin kala välja. Uurisin ja puurisin seni nägemata programmi ja ära uurisin, pihta sain. See tegi meele rõõmsaks ja nina tõusis püsti kohe. Selline visalt tulnud rõõm on ikka magus küll.

*Külm on, pakane õues -8. Talun miinuseid üldiselt halvasti, siis mul huuled kipitavad, nina on punane, jalad külmetavad, varbad sügelevad. Muidu oli argiselt hea päev. Töö sujus, kõik mis plaani võtsin, tehtud sai. Kodus on puude vedu põhiline töö ja muidugi nende katlasse toppimine. Natuke nagu trenn ka. Seda on ju ka vaja teha, ehk hoiab toonuses. Vaatasin Pealtnägijast Tiina Pargi lugu, 80 aastane vitaalne proua, elusees ei pakuks talle niipalju. Iluopid oppideks, aga see olek, keha, kergus, kõne – ei mingit vanaeite. Kuidas seda järgi teha?