neljapäev, 15. aprill 2021

Üheksas: neljapäevast neljapäevani

8. Ei suutnud kiusatusele vastu panna ja vaatasin terve esimese hooaja „Paradiisi“. Ma ei teagi, mis igatsuse kärbes mind hammustas, aga see imeilus armastuslugu  läks südame külge. Mulle meeldis kohe kõik: ilus mehelik mees, kütkestav ajastu, õilsad tunded, väljapeetud käitumismaneerid, see kõik oli midagi hingele. Hingele oli ka hilisõhtune „Ema“ ETV2-st, kus lisaks omapärasele süzeele oli ka deja-vu võttepaik. Reisimise üksvõlu on ka see, et hiljem võib tekkida telerist äratundmist ja siis kilkad rõõmsalt kaasa: ma olen seal käinud :)

9. Tuul ei ole ammu nii hullult puhunud. Katus kolises hirmuäratavalt ja õue ei tahtnudki minna. Sellegipoolest oli ju reede ja nädala suurshoping vajas tegemist. Kätte sain ka oma virutaalreisi medali machu picchule. Ilus medal on. Kas seda nüüd nii väga vaja oli, aga niipalju oli tast tolku küll, et kõndinud olen kordi rohkem varasemast.

10. Täna oli moodne koolitus, aga valel ajal. Hea on ju varakult end kirja panna, aga pärast seda tagasi ka võtta ei taha, tundub nagu lubaduse murdmise moodi. Nii oligi, et  tüdrukud asjatasid teises toas ja mina kuulasin oma toas loengut. Vahepeal sain nina välja ka pista ja natuke neid ka näha. Nagunii tahaks ju rohkem näha, aga hea oli see, et nad said omavahel näha ja olla ning minu söögitegemisemure võeti ka enda kanda.

Focaccia enne ahju minekut

Ahjust tulnud focaccia


11. Minu eilne melu kestis ka täna. Loeng oli positiivne ja meeleolukas. Ilmgi ilus, nii et pauside ajal nokitsesin õues peenra kallal. Tundub, et aiaelu hooaega tuleb hakata tõsiselt võtma.Tomatitaimed on juba parajad pikukesed ja talvepaus on aiatööst nii pika puhkuse andnud küll, et tahaks juba.

12. Ajasin oma kere ja koera üle mõne aja kodust välja. Oli päris mõnus. Varsakabi oli nuppus juba, sinililli üsna palju metsa all, ka üks kitseke kablutas üle tee. Kui viimati käisin, mis  ei olnud ka ammu, oli järv alles jääs.  Nüüd ei olnud jääst enam jälgegi. Muidu oli väga tegus ja mõtlemist täis päev. Oli vaja aegu broneerida ja kokkuleppeid sõlmida ja see meeldis mulle.



13. Ise ma aru küll ei saa, et kahekümne aasta taguse ajaga midagi nii väga palju muutunud. Mina olen ikka mina, minu jõudlus on ok, uudishimu on olemas, vaim on valmis otsima leidma ja katsetama. Aga aasta uus lükkis end jälle aastatekeele juurde ja seega oli minu päev. Mõnikord on hea ka tähelepanu keskpunktis olla, ja seda tähelepanu täna jagus.  Tundsin end vägagi hoituna ja erilisena.




14. Tavaliselt olen liiga detailne läbimõtleja, etteplaneerija, tahan teada, mis ja kes ja kuidas, et siis teada, kuidas kulgema hakkab. Isegi ühe saunaõhtu tarvis on mul tavaliselt plaan. Täna aga kulges hoopis plaaniväliselt ja ei olnud sugugi halb. Pigem olid ootamatud külalised nagu õnnistus, värske veri ja uus vaatenurk. Peaks spontaansusele rohkem ruumi tegema.

esmaspäev, 12. aprill 2021

Mina ja kola

 


Kui keegi lähedane toob, ma ei ei ütle. Nii lihtne ongi taas kola juurde saada. Võiks ju iseloomu kasvatada ja õppida ei ütlema, aga lähedase inimese puhul tekib ka aitamise ja vastutuleku vajadus. Igatahes on nüüd kotitäis mingeid tülliribasid juures. 

Üldiselt mõttepuudust, mida millestki teha, mul ei teki. Mõnikord on vaja ainult aega seedimiseks. Seekord hakkasin tüllist ribasid käristama ja heegeldasin need nuppudeks. Kokku sai selline väike vaibake saunamajja. Kui pesus käidud, ei taha kuidagi külma kivi peal seista. Mingi tükike jalgade all on tervisele hea ja lihtsalt mõnusama olemise jaoks vajalik. Oli mõnus heegeldada.

neljapäev, 8. aprill 2021

Kaheksas: neljapäevast neljapäevani

Üks aprill lõi minu põsed punaseks, pani pea valutama ja tegi olemise teerulliallajäämisega sarnaseks. Kraadides selgus, et paha nali ja olen tõbine. Enne kui põdema sain jääda, oli vaja saata hunnik teateid ja sõita testile. Omast arust olen hoidunud ja vältinud, aga iial ei või teada, päris erakud ei ole meist keegi.

Kui juba rannas olin, ei suutnud kiusatusele vastu panna, kaks sammu kõndida ja mere õhku sisse hingata. 

2.04 K-d ei olnud, aga palavik on endiselt. Vegeteersin une ja ärkveloleku vahel üsna mitmed tunnid päevast. Siiski jõudsin ETVst vaadata „Ristumine peateega“, mis on eriti sürr vaatamine, nostalgilist „Laanetaguse suve“ ja muidugi saateid Ita Everist. Ühes vanas intervjuus ta ütles, et talle meeldib inimesi vaadelda. Olen ka tema pilgu sisse jäänud, kui ta tuli mulle PERHi koridoris vastu ja vaatas mulle sooja, heatahtliku pilguda silma sisse.

3.04 Teerull-teerull, miks sa mulle selle stabiilse 37,7 rullid. Tablett kerib alla, aga kerge peavalu annab teada, et tõuseb taas. Energiat on siiski õnneks rohkem ja suutsin isegi pisukese pikeerimise töö ära teha.

4.04 Ikka veel, aga kannatab olemist. Sain kätte greenestist tellitud pähklid ja muud spontaansed ostud. Kaasa oli kenasti pandud väike üllatusnänn ja käsitsi kirjutatud tänu ostu eest, mis on praegusel ajal armas ja olgem ausad, teeb südame soojemaks küll, kui pakike lihtsalt tellitud toodetega. Õues on krookused õitsema hakanud ja isegi mesilased ründasid õisi.

5.04 Olukord paraneb. Neli mahavisatud päeva, aga ju mul oli seda ka vaja. Ilmselt peabki keegi aitama aega maha võtta, kui ise ei oska.

6.04 Jätkan oma töid ja tegemisi sealt, kus pooleli jäi. Ja pooleli olevaid asju on, nii kodus kui tööl.

7.04 Täna luban endale kriitikat. Ma ei mõista, kui Jüri ütles ei, ei peaks Kaja jt seda otsust maha tegema. Jüri ei pea olema eeskujuks, kui tema tervis seda ei võimalda. Kaja ju ka eeskuju ei ole, mämmerdab ja mämmerdab.  Iga logopeed oskaks teda aidata. Ei tea, miks ta seda ei küsi?

neljapäev, 1. aprill 2021

Seitsmes: neljapäevast neljapäevani

 




 26.03 On ikka hea küll, et meie päris igat sammu ei piirata. Kui metsa ja mereäärde minna ei saaks, oleksin kurb küll. Tänane päev tasus end kuhjaga. Esimesed sinililled metsaall, avarad ja pisut üleujutatud Kasari luhad, natuke veel rüsijääd meres, luigeparv merel, kulliline, puukoristaja ja haneparved, nostalgilised kiviaiad, kadakased karjamaad, silmapesu Salevere salumäel, vaikus ja rahu. Vaid üksik kalamees põristas paadiga merel. Ega rohkemat ei olegi vaja et saada taas end natuke laetud.



27.03 Maahommiku ja kodu koristamise päev, üks päev nädalas peab selle töö ikka korralikumalt ette võtta. Ühe soojaga sai puhtaks küüritud ka auto. Tunnen end lausa kangelasena.

28.03 Kella keeramine mulle meeldib, sest mulle meeldib õhtune valge aeg. Ilm oli ka ilus ja sain vist sellest powerit juurde. Nii et riisusin õues lausa mõnuga. Kui tulemus on silmaga näha, siis on töö pigem lust. Lisaks olid kohal väikesed pannkoogi sööjad, sain tilga kasemahla ja meisterdasin ühe kaardi ka.


29.03 Täna kõik kurtsid, et kella keeramine neile mõjub väga halvasti. Ei julgenud hõiskama hakata. Õues on täna nii vali tuul, et ei taha sinna minnagi, puhub minu meelekindluse ära. Sellega on täna veidi pahasti ka. Ei oska endaga midagi peale hakata peale kirjutamise ja lugemise. Aga raamat aitab alati.

30.03 Päev nagu päev ikka, aga õhtune jalutuskäik kestis tavapärasest kauem, sest sõber koeral oli vaja iga põõsa najal jalga tõsta ja minul oli vaja linde luurata. Põllud on täis haneparvi ja luiged kükitasid ühes lombis. Eemalt tuli ka Bambie kamp ja meie neid hirmutada ei tahtnud, seega tardusime hetkeks paigale.


31.03 Tüli või õigemini solvumist kõrvalt vaadates tahes tahtmata valid poole. Aga kelle poolt olla, kui eksisid mõlemad? Püüan hoida neutraalset joont. See on nii minu moodi, sest mina pahandust ei taha ja püüan seda vältida niipalju kui saan. Õhtuks olin juba koduküla rannas, sest meie pere lapselaps sai aasta vanemaks. Nii harva kui see võimalik, tahaks midagi toredat nendega ette võtta. Lõpuks tuletasin meelde algklassi muusikaõpetust, loodan, et titi-titi-taa, titi-titi taa-aa ikka mul õigesti meeles oli.