Üheteistkümnes: neljapäevast neljapäevani

22. Oli asine päev, toestasin paari projekti, kohtusin oma diagnoosiõega ja kuulasin google loengut. Pigem tegus olemine meeldib mulle alati, kuigi see igapäev ei õnnestu. Õhtul läksin hea hooga koeraringile. Kõik oli kena, samm kiire, vaated ilusad, meel rõõmus ja mõtisklesin niisama päevast, kuni silma nurgast nägin, et miski väike loomake läks üle tee. Meie koerakesel ärkas sellest nägemisest jahiinstinkt ja jahtima ta minna tahtis. Minu jaoks oli see nii ootamatu, ja selg ees pikali ma lendasin, pea kolksuga vastu maad. Istusin veidi ja jõudis taas kohale, et kui kiire on hetk, mis võib muuta kogu su olemist, ning kui suur on koera jõud – olin nagu tuustakas ta käes. Minul siiski vedas, suutsin oma kondid kokku korjata ja koju kõndida. Pea kumises veel mõnda aega. Koer ju ka süüdi ei olnud.

23. Võib olla mõtlen üle, aga pea tuikab eilsest paugust täna ka veel, seega võtsin suht vabalt ja küpsetasin ühe väga maitsva kirsikoogi, kuhu sisse käis ohtralt võid, hapukoort ja muna ning toksisin oma tuhat nööpnõela nõelapatja, et üks topsik oleks kapis vähem.  Vihmane, vastikult kõle ilm soosis jõudeolekut.

Miljon nõela

24. Lund ja kruupe ja muud jama sadas täna vahelduva eduga. Seega toimetasin katuste all. Tegelikult sundisin end toimetama. Mõtteis on hetkel niipalju tuttavate haigusi, lahkumisi ja ma ei oska nendest lahti lasta. Siiski kaevasin kasvuhoones peenrad ümber ja panin rukola mulda. Võib olla see tärkamise ootus on abiks.

Linik sai lauale kena

25. Pühapäev on hingamise päev ja võtsingi seda päeva nii. Helistasin oma tädid läbi, kuna näha saab nagunii harva. Tädid on juba eakad ja eks ka minu missioonitunne kasvab koos vanusega. Eakate päevad on sageli tühjust täis, ja tahan seda tunnet leevendada.

26. Viimasel ajal on välja ilmunud palju neid, kes teavad, kuidas elada õnnelikku elu. Argngutreenerid, kanaldajad, teenäitajad, suunamuudijad, õnne valemi teadjad. Vast aitaks mind see, kui saaksin neist ühe pakkida seljakotti, oleks hea käepärast võtta kui motivatsioon või lihtsalt tuju langeb. Vaatasin Taani dokfilmi „Õnne valem“, kus naised soovivid õnnetablettidest vabaneda. Film on igati aus, aga ma mõtlen, et Taani – hygge maa on tablettide üks suuremaid kasutajaid, kas siis nende hygge tulebki tablettide arvelt?

Meie kiisu on hygge-olemise maailmameister :)

27. Tänase päeva kohta pole midagi erilist öelda, kui vaid et, tööd oli, aga tulemusi nagu näha ei ole, tahet oli, aga sellest tahtest midagi erilist ei sündinud. Täiesti tavaline tööle ja koju päev. Millegiga pead ei vaevanud ning midagi rõõmsamaks ega rõõmutumaks ka ei mõelnud.

28. Olen siin hoogu võtnud ja lõpuks hakkasin lillepeenraid sättima. Vedasin mulda ja möllasin mis kole. Peremees küsis, et kuidas sul õues nii kaua aega läks. Aga plaanid on peas ja vaja on mõelda, et mis ja kuidas ning nii see aeg sinna aeda läheb, sammuke sinnapoole ja teine siiapoole. Igatahes üks peenar on korras ja ootab ilmade soojenemist.