11. post

 

*Enesetunne on parem, kuid õhtuks kerib ikkagi palaviku üles. Aga ju siis on vaja põdeda. Võib olla olingi liiga intensiivselt seda elu elanud ja kõrgemad jõud sunnivad puhkama. Õnneks ei pea sellise pausi üle pead vaevama, sest suured pühad ongi  enesesse vaatamise ja hingamise aeg. Täna käisin teleri vahendusel kirikus. Ma ei ole siiani eriline jutluste kuulaja, aga täna jäin kuulama ja see oli kuidagi südant soojendav. Oleme ajalikud, see on selge, aga neid jutlusi kuulates tulin mõttele, et võib olla see maine on ettevalmistus hoopis millegi veel paremale.

*Kassil on draama, see on segu kehalisest vaevusest ja hingelisest kriisist, nimelt jooksuaeg. Kräunub mis kole. See oleks tema elu esimene võimalus.

*Õues on üüber mõnus ilm. Pesu kuivab nööril, mesilased sumisevad juba. Üks neist mesilastest sattus õhtul koos puhta pesuga tuppa ja enne uinumist oli pikk aktsioon: lase mesilane õue. Leidis õnneks hea lõpu, mesilane sai õue. Aga see mõjus mulle enne uinumist liiga ergutavalt.

* Õhtul tundsin, et päev oli perfektne. Koristasin kodu, riisusin õues ja riisutava platsi ja põletusplatsi vahel oli ootel ka raamat, seega lugemiseks võtsin ka aega. Parim paik maapeal.

*Koer otsustas, et tema tahab kõndima minna, kuid perenaine ei võtnud vedu. Seega arvas ta, et võib ju üksinda ka oma ringi ära teha ja asus teele. Perenaine aga ei julge selles suhtes koera usaldada, mine tea, kuhu tema nina teda välja viib. Koera kaotus oleks katastroof, seega asus perenaine koera jälitama. Koer haistis olukorda: see ei lõpe hästi ja naasis koju. Ma ei teagi, mis see loo moraal nüüd on, vist moraali polegi. Või siiski on: kuula koera, tal ka omad soovid.

*Panin redised ja porgandid mulda. Muld on veel külm, aga loodan nendele klaasidele, mis peenrakastidele sai asetada.

*Jäin vaatama hilisõhtust poliitikute debatti. Midagi head sealt kuulatada ei olnud, pigem üksteise solvamine, vaenamine, halvustamine. Kui üldse kedagi sellest seltskonnast eelistada, siis minu poolehoid kaldus Kiige poole.

*Kord aastas on see päev. Teadsin juba ette, et kampa mul pole, olen vaid mina, kass ja koer. Aga kurvastamiseks põhjust polnud, sest nautisin rahu ja vaikust ning mittemidagitegemist, jalutasin koera, lugesin ja vastasin telefonikõnedele. Lisaks saatis kallis kaasa üllatuse ja selline kohustustevaba päev oli kingitus omaette.

*Aga ega see päev tähistamata ei jäänud. Lapsuke tuli esimesena. Temaga käisime kõndimas. Nägime luiki, kitse ja ussipundart. Lisaks olid varsakabjad õitsema hakanud ning paiselehed näitasid ka oma nägu.

*Ja siis tuli sõbrannade kord. Tegin ettevalmistusi, sest kostitada ikka tahaks. Tegin seda seekord suht küpsetamise vabalt. Pole neid kooke ja kreeme ja moose vaja süüa, neid on lihtsalt kogu aeg ja liiga palju. Oli taas tore oma tegemised ümberrääkida. Kipume juba palju nostalgitsema ning tervise teema lipsab ka sisse. Kas see on vanusega seotud märk? Võib olla.

 

10. postitus

 

´ Töölt koju naastes ootas ees üllatus: kallis kaasa oli ukse praokile jätnud ja kallis kass oli minu vasttärganud tomatipottidega teinud 1:0. Koristasin, natuke vandusin ja külvasin uued seemned. Pahandada kallitega ei ole mõttekas.

´´Vanade asjade uurimise lainel. Mulle meeldib see. Üks tore sugulane on ära teinud suure töö, mul kulus terve õhtu selle uurimiseks, isegi mõni uus teadmine tuli. Ja muidugi inspiratsioon. Sorin siin nüüd enda mälus, et oma isa-ema lugu ka järeltulevatele talletada.

´´Eelmisel suvel kasvatas me kõrvits vaid ühe vilja ja seda ma täna tükeldasin. Väga tüütu töö, maailma kõige tüütum vist. Õnneks on telefonil mikrofon ja hands free ning vestlus Õ-ga pisut leevendas seda tüütust. Eks mina helistasin ja mina kuulasin, tema sai end tühjaks rääkida. Igatahes kõrvits sai tükeldatud.

´´Trenn ja saun sattusid ühele päevale, väga hea kooslus. On nii suur rõõm, et sellised võimalused on olemas.

´´Mitu poolikut projekti on pooleli, tahtsin neist ühega lõpule jõuda, aga takistused, takisitused...

´´Seda lumelaadungit, mis ööga sadanud oli, ei oodanud teps mitte. See oli nüüd talve ei tea mitmes tulemine. Eelmise lõppedes sai aias juba pisut toimetada ja see sünnitas mõttelendu, et mida ja kuidas sellel aastal aias toimetada. Nüüd võib aiamõtted taas pausile panna.

´´Võib olla on see vananemise märk, et otsid kontakti sugulastega või vastupidi, sugulased otsivad sind. Hiljutine telefonivestlus asendus nüüd silmast silma kohtumisega. Väga palju juttu oli meil, vaatasime vanu albumeid ja ajasime arupeale, kes on kes. Tore oli taas. Igatahes minu vaim sai innustustust juurde.

´ Sünnipäevad on väsitavad , see on vana tõde, eriti siis, kui oled tegija ja toimetaja rollis. Aga lähedaste heaks ikka, tänutäheks või nii.

´´Olen nüüd sattunud ajalooliste lugude portsu otsa lausa. Nüüd neid kirja panna juba mitu, proovin neid elusid omavahel mitte segamini ajada.

´´Ma vist olen seda bowlingu palli kunagi enne ka prooviks veeratanud, aga kui nüüd mänguks läks, oli äge. Muidugi ma nii väga skoori ei teinud, aga tekib hasart ja mõtled oma tehnika üle ja proovid ikka paremini.

´´Kuidagi liiga harvad on need kutsaringid, sest lihtsalt nii palju on muud elu. Täna aga tegime taas tiiru ja meil oli imetore koos kõndida, ikka nii et algub on tema tirija rollis, koduteel mina.

´´Külmatunne, kraadisin, palavik 35,5. pisut nagu vähe. Järgmisel päeval sai sellest juba 38,5. Ei võitnud mu organism seda viirust. Nüüd rullin end ühe diivani pealt teise peale ja proovin end tervemaks saada. See on keeruline, sest letargiline uni kipub kallale, pea valutab – tunne pole hea. Õues on aga imeilus ilm, aknast nägin kirju liblikat, esimesed kevadekuulutajad-motikad sõidavad maanteel, kärbsed hiilivad akna taga ja kass on neid nähes hullumas.