*Enesetunne on parem, kuid õhtuks kerib ikkagi
palaviku üles. Aga ju siis on vaja põdeda. Võib olla olingi liiga intensiivselt
seda elu elanud ja kõrgemad jõud sunnivad puhkama. Õnneks ei pea sellise pausi
üle pead vaevama, sest suured pühad ongi
enesesse vaatamise ja hingamise aeg. Täna käisin teleri vahendusel
kirikus. Ma ei ole siiani eriline jutluste kuulaja, aga täna jäin kuulama ja
see oli kuidagi südant soojendav. Oleme ajalikud, see on selge, aga neid
jutlusi kuulates tulin mõttele, et võib olla see maine on ettevalmistus hoopis
millegi veel paremale.
*Kassil on draama, see on segu kehalisest
vaevusest ja hingelisest kriisist, nimelt jooksuaeg. Kräunub mis kole. See
oleks tema elu esimene võimalus.
*Õues on üüber mõnus ilm. Pesu kuivab nööril,
mesilased sumisevad juba. Üks neist mesilastest sattus õhtul koos puhta pesuga
tuppa ja enne uinumist oli pikk aktsioon: lase mesilane õue. Leidis õnneks hea
lõpu, mesilane sai õue. Aga see mõjus mulle enne uinumist liiga ergutavalt.
* Õhtul tundsin, et päev oli perfektne. Koristasin
kodu, riisusin õues ja riisutava platsi ja põletusplatsi vahel oli ootel ka
raamat, seega lugemiseks võtsin ka aega. Parim paik maapeal.
*Koer otsustas, et tema tahab kõndima minna,
kuid perenaine ei võtnud vedu. Seega arvas ta, et võib ju üksinda ka oma ringi
ära teha ja asus teele. Perenaine aga ei julge selles suhtes koera usaldada,
mine tea, kuhu tema nina teda välja viib. Koera kaotus oleks katastroof, seega
asus perenaine koera jälitama. Koer haistis olukorda: see ei lõpe hästi ja
naasis koju. Ma ei teagi, mis see loo moraal nüüd on, vist moraali polegi. Või
siiski on: kuula koera, tal ka omad soovid.
*Panin redised ja porgandid mulda. Muld on
veel külm, aga loodan nendele klaasidele, mis peenrakastidele sai asetada.
*Jäin vaatama hilisõhtust poliitikute debatti.
Midagi head sealt kuulatada ei olnud, pigem üksteise solvamine, vaenamine,
halvustamine. Kui üldse kedagi sellest seltskonnast eelistada, siis minu
poolehoid kaldus Kiige poole.
*Kord aastas on see päev. Teadsin juba ette,
et kampa mul pole, olen vaid mina, kass ja koer. Aga kurvastamiseks põhjust
polnud, sest nautisin rahu ja vaikust ning mittemidagitegemist, jalutasin koera,
lugesin ja vastasin telefonikõnedele. Lisaks saatis kallis kaasa üllatuse ja
selline kohustustevaba päev oli kingitus omaette.
*Aga ega see päev tähistamata ei jäänud.
Lapsuke tuli esimesena. Temaga käisime kõndimas. Nägime luiki, kitse ja
ussipundart. Lisaks olid varsakabjad õitsema hakanud ning paiselehed näitasid
ka oma nägu.
*Ja siis tuli sõbrannade kord. Tegin
ettevalmistusi, sest kostitada ikka tahaks. Tegin seda seekord suht küpsetamise
vabalt. Pole neid kooke ja kreeme ja moose vaja süüa, neid on lihtsalt kogu aeg
ja liiga palju. Oli taas tore oma tegemised ümberrääkida. Kipume juba palju
nostalgitsema ning tervise teema lipsab ka sisse. Kas see on vanusega seotud
märk? Võib olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar