neljapäev, 29. detsember 2022

Neljakümneseitsmes ja kaheksas

 

*Vist isegi mõistan veidi neid jalgpallihuligaane. Selliselt matšilt nagu oli Prantsusmaa-Argentiina mäng, saab ikka sellise poweri sisse ja kui siis mäng ei lähe soovitud teed mööda, ajab vere keema küll. Olin oma hinges Euroopa poolt. Kui need kaks kobamisi väravat järjest tulid, hüppasin ka nagu vaimust vaevatud üksinda kodus ringi. Rõõmustasin täiega ja hoidsin hinge kinni kui asi penaltiteni läks. No jah, läks nagu läks lõpuks. Teine olla on ka igati austusväärne.  

*Võlumaa on läinud selleks korraks. Oleksin olnud valmis veel lund lükkama. Nüüd aga kahanevad lumevallid kiiresti ja väljas on nii libe, nii libe. Trauma pole veel paranenud ning sunnib topelt-ettevaatusele. Sellistel kukkumise hetkedel tahaks paluda sammu korduskatset.

*Eilsele libedusele oli jätk. Jäävihm. Auto oli paksu korra all ning andis ikka kraapida. Näitasin rändurist lapsele meie talve, tema oma vihmast suve. Tajusin tema jutust pisikest koduigatsusepoega. Aga aidata ei saa.

*Oli veider õhtu. Üks jõulune istumine, kus laud lookas, inimesed lahked, small-talk ja tõsisemad jutud olid päevakorras. Ka minul oli rääkida, aga ütlesin vaid repliike vahele. Nagu ikka, on seltskonnas alati keegi, kes domineerib ning ei tahtnud vahele segada. Aga need teiste loodki on sellised, millest saad iva endale välja võtta.

*Tegin voltimise näputööd, aga arvutamise koha pealt panin mööda ja nii sai valmis vaid hobuse kael, pea jaoks ruumi ei jagunud. Kuidas ma küll kogu aeg mööda panen, aru ma ei saa. :D

*Üldiselt oleme jõuluks valmis: piparkoogid, muidu koogid küpsetatud, liha marineerimas ning siis teatas osa kärjest, et nad on haiged. Hakkasin eos asju sügavkülma tagasi toppima, sest pooled sööjad on vähem. Eks nii on, et omi mõtteid peaks oskama kiiresti ümbermõelda - plaane võid ju teha, aga….

*Vahepeal on olnud jõulud koos kõigega, mis selle juurde kuulub: koristamist, kingituste pakkimist, söögilaua sättimist, saunatamist. Vaatamata sellele, et osa perest oli puudu, oli kuusealune kingipakke täis. Mõte töötab selles suunas, et kinkida pole niipalju tarvis, aga sellegipoolest on pakke avada tore. Meil on nüüd imearmas padi, uusi maitseid, minul uus kampsun ja veel pudi-padi.

*Teine õhtu teises peres vast ei läinud nii hästi. Miskit on muutunud, kas ma ise või siiski mitte, ma ei tea. Tajun mingit tõrksust, ning need nähvamised, mis kuuldavale tulevad, lähevad hinge. Olen vist hellik, kes paneb liiga palju tähele. Ma küll ei jaura kaasa, aga ikkagi…

*Kolmas päev oli osalt endale, osalt koerale-kassile-kaasale ja telerile. S.t laisalt tore päev.

*Libe on igal pool, selline uisuväli, et kui natuke ettevaatamatult astud, oled pikali. Aga pole viga, ainuke uisustiil, mida valdan, ongi uisutamine uiskudeta. Pühad on hinge laisaks teinud. Kui täna tuli trenni kutse, siis lootsin, et äkki ikkagi jääb ära. Aga ei jäänud, ja ajasin end kohale ning lõpuks oli igati mõnus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar