*Vahepeal mott täiesti kadus. Mõtlesin, et milleks see kõik ja mis ma siin
olen nagu salasuitsetaja: nurga taga ja omaette - et keegi ei teaks ega saaks
aru 😀. Samas endal on teinekord neid
hetki, mis päevadest esile on trüginud, vahva lugeda. Asju tuleb ju teha
eelkõige enda pärast, mitte teiste pärast! Detailid vast polegi olulised, aga
mingid emotsioonid, mida loovad erinevad eluhetked, mingid seigad,
tähelepanekud.
*Ilus talv. Koristasin taas usinasti, endal
mõtteis jahvatamas järgmise nädala graafik, et ma midagi ei unustaks, midagi
segamini ei ajaks. Olen oma elu taas pinge-laineile seadnud, s.t palju sündmusi
ning lisaks minust sõltumatu pinge, mille võtabki maha rohke tegutsemine.
Imelikud on need toimetuleku mehhanismid.
*Tänase sündmuse ees ma ei paanitsenud. Selle eest
tegi seda minu kaaslane. Olen endale pähe võtnud, kui minu väliselt mingid
kokkulepped ei pea, siis ei jää lolli olukorda mina, vaid see, kes alt veab. Aga
alt ei veetud ning taas oli super hea tõdeda, et mõnele inimesele on antud õnne
olla õigel ajal, õiges kohas ning oskust haarata ka sellest juhusest sündinud
võimalusest kinni. Mina arvan, et sisemine sära, mingi kunstiline maitsekus,
andis tema juhusele suure tõuke tagant. Emotsioonid tänasest on vaid head.
*Vaatasin neli osa ühte seriaali, mille nime
ma meelde ei jätnud. Täiest süüdimatult, mingeid ajaraiskamise jms süümepiinu
ei tunne. Film oli selleks liiga põnev.
*Käisin koolitusel. Esimene mõte oli, et miks
ma end lubasin tulla, aga loeng oli väga kaasahaarav ning mingid uued
perspektiivid seadis paika. Alati sõltub kõik koolitajast, mõni suudab ka teema
n.ö uksemati puhtaks küürimisest huvitavaks rääkida. Võib olla oli seegi
koolitus vaid enesetuulutamine, ma ei tea, aga toonuse tõstmine on ju ka
oluline.
*Tänase päeva ees olin pisut mures, sest
tundsin vastutust. Läkski nii, et plaane tuli jooksvalt muuta. Ümberringi on
palju haigestumisi ja seega ka äraütlemisi, sest tervis on ju number üks. Aga lõpuks
läks ikkagi kõik väga hästi. Taas oli koolitajafenomen oluline ning inimestest
tekkis ka tore atmosfäär, mis jättis hea mulje. Peaasi et mured maha said ning
hinges on kordamineku tunne. Valminud küpsetis ootab jõule.
*Hommikul sõitsin linna, sest autohooldus. Tegin
aega parajaks suures sodi-pudi ja vajalike asjade poes. Seal oli üsna paras
paar tundi ringi patseerida, kõike katsuda ning kaaluda, kas meil läheb seda
või toda tarvis. Nii pikalt mõeldes ja vaadates tulid ka jõulukingi ideed pähe
ning seegi, et mu eakal tädil 91. sünnipäev. Kuidas ma nii olulise tähtpäeva
unustasin?! Aga aega mul ju oli, sest õhtuse sünnipäevani oli aega maa ja ilm.
Ostsin kohvi ja kooki ning suundusin hooldekodusse. Ma ei tea, mis seletamatu
rahu mind alati saadab, kui ma tema kõrval istun ning ühtedele ja samadele
küsimustele vastan. Kummaline. Õhtuni oli ikkagi aega küll ja veel, otsustasin
kõndida mere äärde. Külm näpistas üsnagi, sest -10 on näpistav ja krõbe. Nina
sai punaseks. Õhtuks suundusime vanima lapsega sünnipäevale. Korraldati sünnipäevalapsele
üllatust, seega oli üllatus meilegi, kuidas ta reageerib. Muidugi oli ta
üllatunud, aga meie olime tema valiku üle üllatunud ja sellelt olemiselt saadud
imelikud emotsioonid saadavad mind veel tänagi.
*Ring nädalal peal ja jälle kodukoristamise
päev. Koristatakse enda pärast, et kodus hea ja hubane oleks olla, aga
külalised olid oodata, seega natuke nagu nende pärast ikka ka. Ainsad istumise
hetked said laskesuusatamise ajaks sätitud. Oli armas saunaõhtu. Arvan, et sain
end veidi ventileerida, oma emotsioone jagada, ja niisama oli ka hea olemine. Mõnikord
on mul kahju, et ma lihtsalt sellist aega endale rohkem ei võimalda. Aga samas
maailmas on nii palju toredat ja nii paljust tahaks osa saada. Siis ongi
valikud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar