neljapäev, 13. mai 2021

Kolmeteistkümnes: neljapäevast neljapäevani

 

6. Võtsime ette luureaktsiooni ja üllatasime sõbranjet tema päeval hommikuse duetiga. Kõlas nagu kõlas, aga oluline on, et talle meeldis päriselt ja ise olin ka nii elevil ja rõõmus, et idee tuli, et kambajõmm oli võtta ja et sel kambajõmmil oli oidu kõik talletada ja et üllatus ka üllatusena välja tuli.

7. Püüan lähtuda põhimõttest, et ela oma elu, ära teiste oma aruta, aga ikka ütlesin sõna sekka. Keel see va sügelev organ J Ega pärast ju hea tunne ei olnud ja omast arust tundsime kaasa. Vist!

8. Vaatamata külmale tuulele avasime õues söömise hooaja. Lapsed tulid. Meie lapsevanemad olime kohe naksis ja rõõmu otsast otsani täis. Uhkust samuti.



9. Emadepäev. Oma õnnitlused sain juba eile kätte ja tänase kord oli minna kokkusaamisele teiste emade ja ühe sünnipäevalapsega. Päris pikk aeg on mööda läinud, mil külas käinud ei ole. Seega oli tore näha, kostitatud saada ning kõik jutud said ka räägitud.





10. Kusagilt hakkas puhuma vali kuid soe tuul. Tööl oli kahju olla, sest õues olnuks lust tubase zoomi-teatri asemel olla. Seda enam, et  test tuli ka teha. Üldiselt ma tahan , aga täna ei tahtnud. Lisaks ei saanud kõigele pihtagi, õnneks oli laps kodust võtta, kes aitas või õigemini enamuse testist ära tegi. See oli nüüd nagu tasumisetund vanemliku hoole eest :D Ma ise ka ei saa aru, miks ma igast jamast olen nõus osa võtma. Õhtul oli aga ekstreemselt totter saade viharavist, mida vaatama jäime tegelikult ühe tuttava näoga vihkaja pärast. Asjade ilma asjata lõhkumine tekitab alati prr-tunde ja nüüd nad purustasid 2h jutti. Mõne memme puud oleksid võinud selle aja sees lõhutud saada.

11. Soe, nii soe päev. Istutasin tomatid kasvuhoonesse higitilgad ninaotsas. Pärast ei raatsinud tuppa minna, läksime hoopis matkama. Naastes oli ikka veel soe õues, nii et vedasin kõik suvised taimehakatised toast välja, aitab küll tubasest hooldusest ja aknalauaelust.

12. Ikka soe, tuult on ka. Leidsin täna ühe grupi fb-st, millest on reaalselt kasu ka. Kass ja koera ja aiagrupid on lihtsalt vaatamise ja laikimise pärast. Digitarkused kuluvad aga praegusel ajal väga marjaks ära. Kohati olen küll ise-ise, s.t tahan ise hakkama saada, ja selleks siis ongi vaja pisut trikke juurde õppida. Muruniidukile tõmbasin ka täna hääle sisse.

neljapäev, 6. mai 2021

Kaheteistkümnes: neljapäevast neljapäevani

 

29. Kevadised kaevetööd toovad nähtavale klaasikillud, roostes naelad ja muud sodi, mille külm on pinnale lähemale kergitanud. Olen seda jama 10 aastat nokkinud, aga jagub ikka ja veel. Lihtne oleks eirata, aga mina ei saa, pean kummardama ja kokku korjama kõik selle, mis looduse juurde ei kuulu. Tahaks, et maa oleks puhtam paik. Seega oli tänagi kaevamise päev. Koer oli väga pettunud, kui õue läksin, temal on oma lootus. Paraku ma kahte sporti ühe õhtuga teha ei jaksa.

30. Täna kerkis küsimus, kui palju on meil elus tahan või pean asju. Kui hoolikalt mõelda, siis nad segunevad mingil viisil ja üks võib muutuda ka teiseks. Üldiselt on pean tunne, kui pesen aknaid, teen argiõhtuks süüa. Teinekord aga tuleb ka tahtmine ja teengi tahtmise pärast, suure õhinaga. Kõik sõltub. Täna oli tahtmist täis päev. Pean pesema aknaid muutus töö käigus tahan pesta aknaid. Lisaks tahtsin veel lillepeenraid korrastada ja üle aastate kisselli keeta. Päikesepaiste, mis muud!

1. mai unustasin ära – läks täiesti meelest, et töörahvapüha ja kevadpüha. Siiski nii poolkogemata küpsetasin ühe rukkijahu-pohlakoogi raamatust „Ahvatluste aastaring“. Tänase päeva tore oli see, et vennad võtsid end lõpuks kokku ja puhusid üle aastate koos saunajuttu.

2. Täna võtsin maasikad ette. Peaaegu igas põõsas istus üks või mitu võilille ja see ajas lausa närvi. Ponnistasin küll neid juuri noaga pooleks lõigata, kuid see kõik on ajutine, juur on ju alles. Ei oska leida lihtsaimat viisi mugavaks maasika kasvatamiseks. Hea meel oli aga Kuldvillaku võitja üle. Ikkagi tšempioni staatusesse jõudis, mis siis et napikalt. Oma tugitoolist hüüdsin talle küll, et Sophokles, onu Vanja. Õnneks need mittemeeldetulemised ei takistanud võitmast. Tugitoolist minu loogika siiski Armstrongini ei küündinud.

3. Mõtlesin, et panen jalga õhukesed sukad, aga tuult tuppa kuuldes otsustasin ikka talviste paksude kasuks. Ja kuna oli väga vilets aiatööde ilm, siis rõõmustasin koera. Nägime haigruid, luiki ja jänestel oli vist jooksuaeg, neid silkas lausa kolm. Kutsa oli neist pöördes ja mul andis teda kinni hoida. Sain jõutrenni pealekauba.

Pilved nagu vahukommid :D

4. Ma ei uskunud, et mõnel õhtul vaatan teleri asemel insta-storysid. Täna jälgin Kertut, kes matkab mööda Eestimaad, nii 30km päevas. Eile oli mul lausa mure, et kas juhtus midagi, kuhu story jääb? Kas on karud Alutaguse metsades teele ette jäänud. Täna oli ta aga olemas ja karu ilmselt ei pidanud kartmagi. Aga lisaks Kertule jagab Britt Prantsusmaal oma pereelu, Sandra tõstab motivatsiooni, Merilin on lihtsalt naljakas, Anna on osavnäpp. Arvan või õigemini loodan nii eluga paremini kursis olla ja loodetavasti pidurdan mingil viisil nende abil aastate sõudu. Igatahes on äge, et selline edevus on olemas.

5. Täna sain minna lumelörtsiga tööle. No on ikka pagoda ja mis mai see on ? Õhtuks läks õnneks kobedamaks ja tegin tavalise tiiru. Seekord kohtusime rebase ja sokupoisiga. Tiir on enamasti üks ja sama, aga kohtumised on erinevad ja ka maastik muutub looduse suve poole edenedes. Toomingalehed on juba pungast palju suuremad, pajuurvad muudavad värvi. Vihm tegi teed kõik sopaseks ja koju viisin kummiku sees kive ja soppa. Ei tea, miks kummikutel selline tagant üles viskamise efekt on?

 

 

Sokupoiss ja rebane pildile jääda ei soovinud, vares oli vähe kannatlikum :)

Sellisteks ilusateks tuttideks muutuvad mõne põõsa tibud. 

esmaspäev, 3. mai 2021

Pepualus


 
 

Minul on selline kiiks, et mulle meeldivad kiiksuga asjad ja eriti meeldib neid välja mõelda. Mõnikord on tunne, et elamine on juba kõik  väljakujunenud, kõik asjad olemas ning sisustatud ja pole nagu kusagile enam midagi meisterdada. Siis tuleb aga ei kusagilt jälle mõte ja üks asi naksti juures. Saunamaja on selline tore koht, kuhu veel saab juurde asju toota. Pepualused on meil kenasti olemas, aga need on poest ostetud, tavaline kräpp. Tegin siis ühe omamoodi-aluse juurde, tekst peal ja puha, et millisele istumisele mõeldud. Meil kvalifitseerujaid just ei ole, või kui, siis mina. Tänaseks on alus ka ära testitud ning peab ütlema, et istuda oli hea. Materjal on villane, kuid kare ei ole. Kuna sauna tooniandev värv on meil roheline, siis see ta sai. Teine peaks ka mõne aja pärast sündima, eks siis paistab, mis sinna kirja saab.