15. neljapäevast neljapäevani

 

20. Alati ei peagi vist põhjust madalseisuks olema. Või kui on, siis ise ei teadvusta seda. Minu madalseis paistis täna näost ka välja, sain sellekohaseid komplimente. Veeretasin tööpäeva mööda, kuid kohe koju siiski ei läinud. Mul oli kokkulepitud kohtumine taimeaias. See käimine tõstis muidugi toonust ja koju jõudsin hunniku taimedega. Siiski Eurovsiooni jaoks mul enam jaksu ei jagunud, vaatasin Uku ära ja tuttu.

Väike tänu tehtud töö eest teeb 
südame soojaks :)

21. Lausa kardan meie koduuste vastupidavuse pärast. Nimelt meie kass voorib sisse-välja, välja-sisse. Proovin talle küll jõuga vastu hakata, s.t igale njäule ei reageeri, kuid ta on nii veenev, et annan ikka alla. Tal vist närvid läbi J Õues on ju ka pigem külm, mis talle seal meeldima peaks?

22. Sain kätte uued kõrvarõngad, emotsiooni ajel ostetud. Sünnipäeva raha tavaliselt saab nii kulutatud, et ei ole ära fikseerinud: vot see ost on sünnipäeva kingituse eest. Nüüd tegin selle ära, ja kõrvarõngad on sünnipäevakingi eest.

23. „Me tahame olla pärast rasket tööpäeva maratoonarid ja sprinterid“, ütles Marian Võsumets saates Hommik Anuga. „Jumala pärast, sööge pitsat ja jäätist ning vaadake Netflixi“. Eks jah, tahaks olla tõesti kogu aeg energiapomm, aga keha ja vaim ei luba kogu aeg, nad väsivad ja tekivad jõuetuse hetked. Täna oleks see täiest asjakohane olnud, sest kaskedepüha ja siis tööd ei tehta. Mind aga tabas mingi seletamatu õmblemiselaine ja mitu asja sain valmis. Head „lainet“ ei saanud raisku lasta minna ja nii suundusin pärast õmblustöid õue naati likvideerima ja siis nii sujuvalt midagi garaažist tooma minna minnes, sattusin seda koristama. Nii et olin maratoonar ja sprinter ka.

24. Esimesed pääsusilmad ja piibelehed sellel kevadel on nähtud. On ilus aeg, õitsejaid jagub, mets on veel õrnrohleine. Nagu igal kevadel. Ainult meie kodukask on pärast 12 eluaastat ära kuivanud. Ma olen metsa langetamise suhtes salliv ja tervitan seda protsessi mõistusega, sest mets vananeb, tööstus vajab, inimene vajab. Muidugi on mul kahju lindudest ja loomadest, kes raie päras peavad uued elupaigad endale otsima, kuid see oma koju istutatu otsa saamine on kuidagi isiklik. Kuigi et jah, tuvastasime ka põhjuse ja selgub, et ka inimtekkeline põhjus. Millegipärast see koht puude istutamiseks ei sobi, olen selle kase naabrusse istutanud veel kolm puud ja neist ükski pole alles. Peab vist selle maapinna rahule jätma.

25.Ajasin mitu asja korda ühe hoobiga. Enese heaks olid iluprotseduurid ja vaktsiin, neist ebameeldivaim oli juuksuri pesemistoolis istumine. Kõige vastikum asend maapeal on pea tagasikallutatuna toetatud  juuste pesemiserennile. Selle renni äär pressib kuklasse ja tunnen, et kael on krampis ning asend pressib kaelasooned kinni. Isegi peamassaaž, mida juuksur nii hellalt ja õrnalt tegi, oli pigem piin. See aga oligi kogu päeva ainuke piin J

26. Eilne suts vist õige pisut andis tunda, või oli see eilse krampis oleku pärast või hoopis jubeda vihmase ja tuulise ilma süü. Töölt tulles ei teinudki esmalt midagi. Õnneks on laps leplik ja leppis sellega, mis kapis olemas oli. Meie ühine lemmik – müsli- päästis päeva. Meil ei saa sellest kunagi küllalt.