Aasta 2022 tänu

 

Aasta 2022 on otsa saanud, s.t on ära elatud kogu selle täiega, mis ta pakkunud on. Ja pakkunud on ta palju, nii head kui halba. Alustan negatiivest poolest, vast siis jääb see halb maha, kui kõik kiirest ära rääkida. Sõjast ei saa üle ega ümber. Inimkannatused puudutavad väga. Ei taha seda endale isegi ette kujutada, ja tegelikult ei oska ka, sest kogemust õnneks ei ole. Morjendab aga see, et hoolimata üsna lähedal asuvast sõjast, on ka rahuajal inimesed vaenujalal. Ka meie pere ühes lülis tekivad raevukad vestlused riigikorra ja halva Eesti elu teemadel. Üritan eemale hoiduda, aga mõnikord juhtun kuulaja olema ning siis ma ei mõista – ei mõista seda raevu, vastasseisu, hinnanguid. Ei mõista ka seda, et eriarusaamade pärast öeldi enam-vähem lahti oma sugulusstaatusest?

Kuid suures plaanis olen ikkagi tänulik. Oli väga tegus aasta. Kõige õnnelikum olen pisikese piiga üle, olen saanud teda aeg-ajalt ka nunnutada, kas just piisavalt, aga ikka võimalusi mööda. Ka teiste llastega on ka klapp olemas, oleme Lotemaal käinud, loomaaias, kohvikus.

Meil on peres Rändur nr 2, elan talle väga kaasa. Õnneks olen nii suutnud, et seoses temaga murekoormat siiski ei kanna, muretseja nagu ma olen, on see isegi üllatav. Ning lisaks on meil uus kiisu, kelle tempude järelt koristamine küll alati ei rõõmusta, kuid nunnum pool kaalub siiski vaekausil ülespoole.

Minu aasta vau oli Imagine Dragonsi kontsert Riias. See emotsioon püsib mul meeles veel kaua. Vaatasin suure heldimusega, kuidas noor jumal vihmas laulab ning oli võimatu mitte kaasa laulda.

Minu aasta teatrielamus oli „Läbi kõikide elude otsin sind“ Tõstamaa mõisas, aga väga meeldis ka suveetendus „Kolm musketäri“. Tegelikult olin iga etendusega rahul, sellist n.ö mõttetut ei trehvanudki.

Olen tänulik sõbrannaga Lõuna-Eestis tuuritamise eest ja perele Rooma reisi eest. On mida meenutada.

Lugesin 50 raamatut, mida pole väga palju ja ega väga vähe. Enim meeldisid Lina Nordquisti Järgnen sulle ja Valerie Perrini Lilledele värsket vett. Ka Lenna raamat oli väga armas.

Oli väga ilus soe suvi. Seda soojust sai endale sisse ahmida mõnuga. Sai ujuda, rabas matkata, kodus rohida, lillepeenraid sättida. Avastasin enda jaoks jooga ja see on mulle juurde andnud nii palju energiat ja optimismi. Oli taas kord hea õuna aasta, aga ka kõik teised taimed jagasid meile oma saaki. Esimest korda kasvatasin kale-kapsast. Kudusin pisikesele piigale armsa kampsuni ning see kudumine õnnestus kuidagi kogemata kombel imehästi.

Olen tänulik, et mul on nii mõistlikud lapsed, hea kaasa, armsad ja toredad koer ja kass. Et ma saan oma eakate tädikestega vestelda, et mul on meeldiv töö ja kodune miljöö.

Uuelt aastalt ootan ikka tervist meile kõigile. Kui seda ei ole, siis ei maksa kogu maailma kuld midagi. Ma ikka mõttes loen neid palveid…. Mulle, sulle, talle. Head uut 2023. aastat!