Fantuzzi kontsert tõstis
emotsioonid teisele tasapinnale küll, seega täitis see ettevõtmine igati oma
eesmärki. Ja seda enam, et sarnast kogemust mul ette näidata ei olegi, või vähemalt
ei meenu. Kontsert oli spirituaalne, väga energiline, hea sõnumiga ja
kaasahaarav ning mõjus tõesti vaimule hästi. Mis kõige olulisem, sai kaasa
laulda ja õõtsuda nii palju, kui süda lustis. Olingi juba mõnda aega tundnud,
et tahaks kusagil kohe mõnuga end lauldes välja elada. Enamjaolt ei saanud küll
aru, millest ma laulsin, küllap need olidki sellised meditatiivsed sõna- ja
meloodia kordused, kuid vahva oli ikkagi. Vanahärra oli energilisemast
energilisem, kurtis ainult, et siin Eestis on tal külm. Sellegipoolest hakkas temagi
kontserdi lõpu poole endal riideid vähemaks võtma. Eesti poole pealt osalesid
ka Arne Lauri ja Tomi Valsberg. Tomi meeldis mulle ka väga. Nii et tasub
vaatama kuulama minna küll, kontserte on veel Eestimaal tulemas.
Meie käisime Soone talus. Sellisel
talukontserdil pole ma ka varem käinud, kuigi on kuulda, et siin-seal neid ikka
on toimu(nud)mas. Kui välja arvata see, et päris keeruline on Raplamaalt üles
leida Kumma küla ja seal asuvat Soone talu, siis kontserdikorraldus oli ka
täiesti ok. Peale selle oleks saanud süüa talutoitugi: keedumuna, porgandeid jms, kuid mina
piirdusin tee ja koogikesega, mis maitsesid hea ja olid imeodavad ka. No ja
boonusena määgis kontserdipaiga kõrval ehe taluelu lammaste näol. Rohkem ei olegi vaja!!!
Mõte Fantuzzilt:
inimesed ei lõpeta mängimist,
sest nad saavad vanaks, vaid nad saavad vanaks, kuna nad lõpetavad mängimise.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar